TLÜ ÕIS

Kriitiline mõtlemine (HIK6082.HT)

Õppeaine kood

HIK6082.HT

vana ainekood

Õppeaine nimetus eesti k

Kriitiline mõtlemine

Õppeaine nimetus inglise k

Critical Thinking

Õppeaine maht EAP

6.0

Kontrollivorm

eksam

2024/2025 kevadsemestri õppejõud

Oliver Laas (õpetamise keel: eesti keel)

2025/2026 sügissemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

Õppeaine eesmärgid

a) filosoofilise ja loogilise mõtlemise aluste omandamine – uuritava objekti defineerimise võimalused, loogiline järeldamine jms;
b) arutlevate tekstide kirjutamise- ja koostamise oskus; etteantud tekstide kriitilise analüüsi oskus;
c) teadmise tekstilise vormimise liikide tundmine: loogilised argumendid, nende vormid ja tüüpilised argumentatsioonivead; defineerimine ja defineerimise võimaluste tundmine; tüüpiliste argumenteerimis- ja defineerimise vigade äratundmine ja vältimine;
d) tõsikindlus, tõenäosuse ja usutavuse eristamine argumentides ja järeldustes
e) soovmõtlemise, retoorilise petmise ja muude tähenduse moonutamise viiside äratundmise ja kritiseerimise oskuse arendamine
f) lühiessee ja arutluse kirjutamise oskuse arendamine
g) diskursuseanalüüsi baasoskuste omandamine ja rakendamine

Õppeaine sisu lühikirjeldus

Kriitiline mõtlemine on näidete, harjutuste ja praktiliste ülesannete põhine kursus, mille eesmärk on (1) õpetada ülikooliõpingute alustajaid loogiliselt mõtlema - uuritavat objekti defineerima, selle kohta midagi järeldama jne, ning ära tundma tüüpilisi vigu argumenteerimisel ja defineerimisel; (2) õpetada üliõpilasi ise arutlevaid tekste koostama ja etteantud tekste kriitiliselt analüüsima. Harjutuste ja praktiliste ülesannete kaudu liigutakse läbi järgmiste teemade: Erinevus teadmiste ja uskumuste vahel. Loogilised argumendid, nende vormid ja tüüpilised argumentatsioonivead. Soovmõtlemine, retooriline petmine ja muud tähenduse moonutamise viisid. Definitsioonid ja defineerimise võimalused. Tõsikindlus, tõenäosus ja usutavus argumentides ja järeldustes. Diskursus ja (kriitiline) diskursuseanalüüs. Erinevatest teooriatest ja metodoloogilistest platvormidest lähtuvad teksti kriitikavõimalused: võimu- ja ideoloogia-kriitika. Psühhoanalüütilised, semiootilised, naturalistlikud, utilitaristlikud, konsekventsionalistlikud ja deontoloogilised argumenteerimise ja kritiseerimise võimalused.

Õppeaine õpiväljundid

Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- on omandanud filosoofilise ja loogilise mõtlemise alused;
- oskab uuritavat objekti defineerida ja ilma tüüpiliste vigadeta argumenteerida;
- oskab eristada tõsikindlust, tõenäosust ja usutavust argumentides ja järeldustes;
- oskab ise lühemaid arutelevaid tekste – esseid ja arutlusi – kirjutada;
- tunneb ära ja oskab kritiseerida soovmõtlemist, retoorilist pettust ja teisi levinud tõega manipuleerimise viise;
- oskab rakendada diskursuseanalüüsi kõige levinumaid meetodeid.

Õppejõud

Oliver Laas

Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub