TLÜ ÕIS

Kasvatus- ja haridusmõtlemise arengulugu (KAT7035.HR)

Õppeaine kood

KAT7035.HR

vana ainekood

Õppeaine nimetus eesti k

Kasvatus- ja haridusmõtlemise arengulugu

Õppeaine nimetus inglise k

History of Educational Thinking

Õppeaine maht EAP

6.0

Kontrollivorm

eksam

2023/2024 kevadsemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

2024/2025 sügissemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

Õppeaine eesmärgid

Pakkuda võimalusi:
1) kasvatus- ja haridusmõtlemise arengulooliseks tundmaõppimiseks isikuti (mööda klassikute jada), oluliste mõistete kulgu järgides ning tänapäeva horisondilt ajaloole vaadates seda väärtuseliselt hinnates;
2) mõtlemiskultuuride ning kultuuriliste praktikate (kasvatuskultuuride) seostamiseks eri aegadel ajaloos;
3) tänapäeva iseloomustavate tendentside ja fenomenide interpreteerimiseks ning sügavamaks mõistmiseks tänu mõtlemise arenguloole.

Õppeaine sisu lühikirjeldus

1) Liikumine filosoofiast ja distsiplinaarselt mõtlemiselt tänapäevase inter- ja transdistsiplinaarsuse suunas kasvatus- ja haridusmõtlemise ajaloos. Integratiivsus ja aporeetilisus. Kasvatusteaduste süsteem tänapäeval ja selle kujunemislugu. Mõisted: kasvatusteadus, haridusteadus, pedagoogikateadus.
2) Üldised kontseptsioonid/mõtlemiskultuurid tänapäeval– vaimuteaduslik pedagoogika, empiiriline, ajalooline, poeetiliselt orienteeritud, süsteemiteoreetiline, evolutsiooniteoreetiline, võrdlev kasvatusteadus.
3) Tänapäevaste mõtlemissuundade ning põhimõistete tähenduste juured ideede arenguloos:
Paideia-mõtlemine antiikajal
Platon, Aristoteles, Demokritos, Quintilianus, Confucius
Kasvatuskultuurid antiikajal, keskajal, uusajal, Ida ja Lääne kultuuriruumis – mõtlemise ja kultuuriliste praktikate seotus
Augustinus, tomism, jesuiitlus, Luther, Morus
Komensky, Locke, Rousseau, Kant
Pestalozzi, Humboldt, Herbart, Marx
Nietzsche ja kultuurikriitiline liikumine Euroopas ja selle mõjud reformpedagoogilisele liikumisele, Kerschensteiner, Key, Lay, Meumann
Adorno, Foucault, Dewey, Makarenko
4) Kasvatus- ja haridusteadusliku mõtlemise arengulugu Eestis:
Alfred Koort, Peeter Põld, Hilda Taba, Mihkel Kampmann
Johannes Käis, Ferdinand Eisen
Aleksander Elango, Enn Koemets, Lembit Andresen
Heino Liimets ja Inge Unt
Helga Kurm, Jaan Mikk, Jüri Orn, Eha Hiie, Peeter Kreitzberg, Edgar Krull, Inger Kraav, ainedidaktiline mõtlemine (Reet Selg, Kalju Leht, Viivi Maanso, Olaf Prinits, Heino Rannap) ja PTUI tegevus
Olulisemaid kasvatus- ja haridusteadlasi tänapäeva Eestis ning uurimissuundi
Eesti kasvatus- ja haridusteaduse ning pedagoogika võrdlus kolmel ajaperioodil ning tulevikuperspektiividest: 20. sajandi I pool; nõukogudeaeg; tänapäeva Eesti Vabariik (1991- k.a.)
Eesti kasvatus- ja haridusteadusliku mõtlemise positsioneerumine tänapäeva mõttesuundade kontekstis – võimalused ja vajakajäämised.

Õppeaine õpiväljundid

Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- tunneb nii maailma kui Eesti kasvatus- ja haridusmõtlemise arenguloos olulisi isikuid/autoreid, nende teoseid ning ideede ja põhimõistete ja nende tähenduste kulgemist läbi aegade;
- oskab näha seoseid kasvatus- ja haridusmõtlemise ning vastavate kultuuriliste praktikate vahel;
- oskab tänapäevaseid tendentse ja ideid kasvatus- ja haridusmõtlemises mõista ja põhjendada, tuginedes arenguloole.

Õppejõud

Tiiu Ernits, PhD

Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub