2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Luua võimalused:
- toetada süsteemsete teadmiste omandamist ökoloogia põhialustest, selle põhimõistetest, -printsiipidest ja –protsessidest ning inimese rollist keskkonnas ja ökosüsteemide ning sotsiaalsete süsteemide omavahelistest seostest ja tagasisidemehhanismidest;
- toetada globaalsete ja lokaalsete keskkonnakriiside ning Maa taluvuspiiride ületamise alase adekvaatse informatsiooni hankimise, töötlemise ja mõtestamise oskust, sobivate eritasandiliste (indiviid ja ühiskond; tehnoloogilised, ökoloogilised, hariduslikud) lahenduste analüüsimist ja jõustamist ning nendele tuginevate püsivate käitumismustrite kujunemist/toetamist, andes seega sisendeid RÕKi läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” sisustamiseks;
- toetada looduse hüvede teema mõtestamisel looduse iseväärtuse mõistmist kui tulevikumõtteviisi;
- toetada mõtlemise ja mõistestruktuuri arengut ning mõtlemisega seotud metakognitiivseid oskuseid ning integreerida ökoloogiateadmisi ning mõtlemise arengu alaseid teadmisi igapäevases keskkonnateadlikkust kui üldpädevust toetavas õppetöös;
- mõtestada eneseregulatsiooni- ning motivatsiooni (sh isemääramisteooria) alaseid teadmisi keskkonnateadlike käitumiste kontekstis.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Aine raames käsitletakse peamisi ökoloogilisi põhimõisteid ja käsitlusviise, nagu ökoloogilised tasemed ja organisatsioonid, ökoloogilised tegurid, populatsioonide regulatsioonid, positiivsed ja negatiivsed tagasisidemehhanismid populatsioonide dünaamikas, komplekssed süsteemid ja tsüklid, adaptatsioon- kohanemine ja kohastumine, evolutsioon, liikide vahelised suhted, aine ja energia ringed. Kõik käsitletavad teemad seostatakse läbi praktiliste näidete ühiskonnaprotsesside ja inimtegevusega. Samuti käsitletakse inimese rolli ökosüsteemides, inimene ökosüsteemi osana ning avatakse konfliktsituatsioonide tausta, mis on viinud globaalsete keskkonnaprobleemide ning vajaduseni ühiskonna jätkusuutliku arengu kontseptsiooni järele. Kõigi ökoloogia mõistete puhul analüüsitakse sihipäraselt tava-/väärmõistelist arusaama nendest, miks need on kujunenud ning kuidas toetada kontseptuaalset arengut nendes mõistetes. Käsitletakse keelemärgiliselt vahendatud keskkonna olemust, mõtlemise arengu ja kõnelise vahendatuse rolli inimestele ainuomase keskkonna tekkimisel; keele kui keskkonnatunnetamise viisi tähendust, mh mõtestatakse mõistete arengu ja keelelise vahendatuse olulisust muuhulgas ka keskkonnaprobleemide tekkimise, mõistmise ja lahendamise kontekstis ja näitel. Inimese keskkonnaga seotud käitumisi mõtestatakse eneseregulatsiooniga seotud teadmiste ja isemääramisteooriaga seotult.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teadvustab elus ja eluta loodust iseorganiseeruva tervikliku süsteemina;
- teadvustab inimest bioloogilise olendina osana terviklikus ökosüsteemis;
- oskab selgitada keskkonnas eksisteerivaid tagasisidemehhanisme ning ökosüsteemi ja inimtegevuse vastasmõjusid;
- mõistab keelemärgiliselt vahendatud keskkonna eripärasid;
- teadvustab mõtlemise ja mõtlemisoperatsioonide arengu rolli inimestele ainuomase keskkonna (ja selle probleemide) kujunemises;
- analüüsib ökoloogia mõisteid eri mõtlemise arengutasemetelt ning oskab disainida kontseptuaalset arengut toetavaid õpiolukordi, seejuures RÕKi „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ läbiva teema õpetamise oskust;
- mõtestab keskkonnaprobleeme eneseregulatsiooni ja motivatsiooni valdkonna teadmiste kontekstis.