Õppimine ja õpetamine ülikoolis (KAD8045.HR)
Õppeaine kood
KAD8045.HR
vana ainekood
KAD8045
Õppeaine nimetus eesti k
Õppimine ja õpetamine ülikoolis
Õppeaine nimetus inglise k
Learning and Teaching in University
Õppeaine maht EAP
4.0
Orienteeruv kontakttundide maht
24
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
arvestus
2018/2019 kevadsemestri õppejõud
õppejõud määramata
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud määramata
Õppeaine eesmärgid
Luua võimalused
ülikooli õppejõu professionaalse arengu ja identiteedi kujunemise toetamiseks;
õppimisvõimaluste märkamiseks ja õppejõu rollide teadvustamiseks, analüüsimiseks ning ametikonteksti mõistmiseks ülikooli õppeprotsessis;
valmisolekute ja oskuste kujunemiseks üliõpilaste õppimise toetamiseks ülikooli kontekstis;
kogemuse, õppimise mõistmiseks ja analüüsimiseks ning enesearengu suunamiseks;
eneseanalüüsi-, suhtlemis- ning õpetamisoskuste arenemiseks ja loomingulise aktiivsuse stimuleerimiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Ülikooli tähendus ja õppejõu ametikontekst. Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Õppimise olemus: õpikäsitused ja teooriad. Õppimine täiskasvanueas. Üliõpilane õppijana. Üliõpilaste õppimise toetamise võimalused ülikoolis. Õppejõud grupiprotsesside mõjutajana. Juhendamine ja tagasiside.
Õppeprotsessis lähtutakse probleem- ja interaktiivõppe põhimõtetest, suhtlemis-ja õppijakesksusest.
Õppeprotsessis on oluline tähelepanu grupiprotsesside kujunemisel, mis on kogemusliku õppimise aluseks kogu ainekursuse jooksul, mis eeldab doktorantiteld aktiivset osalemist auditoorses töös.
Ainekursuse jooksul kasutatakse kombineeritud lähenemisi: suhtlemis- ja tegevuskeskseid metodeid, eneseanalüüsi, rühmaarutelusid, juhtumanalüüsi.

Kursusel on võimalik osaleda doktorantidel alates õpingute 2. aastast.
Iseseisev töö
Arvestuse eelduseks on osavõtt auditoorse töö aruteludes ja rühmatöödes, tagasiside andmine ning eneseanalüüs ning iseseisvate ülesannete täitmine.
Õppeaine õpiväljundid
Doktorant
mõistab õppejõu ametikonteksti ja rolle;
hindab kriitiliselt ja analüüsib ennast õppijana, märgates õppejõu töö perspektiive ning toetudes iseenda ressurssidele;
mõistab õppimise olemust ning üliõpilase õppimist;
märkab ja analüüsib probleemseid situatsioone õppeprotsessis ja suudab leida alternatiivseid võimalusi ja valikuid probleemide lahendamisel;
loob ainekursuse ning määratleb selle eesmärgid, õpiväljundid ja põhjendab õppimise toetamise võimalusi ja õpetamise lähenemisi.
Hindamismeetodid
Arvestus
Õppejõud
Larissa Jõgi
Kohustuslik kirjandus
Illeris, K.( 2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education 22(4), 396_406.

Castle J.B., Schutz A. (2002). Voices at the Top: Learning from Full Professors. Canadian Journal of University Continuing Education. 28(1), 79- 101

Ylijoki, O-H.& Mäntylä, H. (2003). Conflicting Time Perspectives in Academic Work. Time and Society. Vol.12, Nr 1, pp 55-78. Menzies, H. & Newson, J. ( 2007 ). No time to think. Academics life in the globally wirred university. Time and Society. Vol.16, Nr.1, pp 83-98.

Haggis, T. (2002). Exploring `Black Box` of Process: a comparison of theoretical notions of the `adult learners` with accounts of postgraduate learning experience. Studies in Higher Education, 27(2), 207-220.
Säljö R. (2003). Õppimine tegelikkuses. Sotsiokultuuriline käsitlus. Eesti Vabaharidusliit.

Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis. Koostajad Jõgi, L. Ristolainen T., Pilli E.. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjas
Lisainfo
Kursusel on võimalik osaleda doktorantidel alates õpingute 2. aastast.