Ühiskond ja õigus (AKJ6292.YK)
Õppeaine kood
AKJ6292.YK
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Ühiskond ja õigus
Õppeaine nimetus inglise k
Society and Law
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
42
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
arvestus
2019/2020 sügissemestri õppejõud
Peeter Järvelaid (eesti keel) tavaline kursus
Aare Kruuser (eesti keel) tavaline kursus
Massimo La Torre (inglise keel) tavaline kursus
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
¤ Kujundada ülevaade õiguse osast ühiskonnas ning Euroopa Liidu ja Eesti õigussüsteemist.
¤ Luua sidus ülevaade ja kujundada orienteerumissuutlikkus Eestis kehtiva avaliku ja eraõiguse valdkonnas.
¤ Kujundada teadmised ja oskused õigusliku sisuga küsimuste lahendamiseks ning oma seisukohtade kujundamiseks ja esitamiseks õigusliku ja õiguspoliitilise sisuga küsimustes.
¤ Kujundada arusaam ja oskus, kuidas määrata kindlaks ja omandada igale inimesele eraelus ning äri-, ameti- ja kutsetegevuses vajalikud õigusalased teadmised ja oskused.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi ja -korraldust õigusharude kaupa. Aine raames käsitletakse alljärgmisi teemasid.
Õiguse olemus ja tekkelugu ning roll tänapäeval, õiguse süsteem ja allikad. Maailma õigussüsteemid. Eesti õigussüsteem, selle kujunemine ja koht maailma õigussüsteemis. Eesti õigussüsteemi seos Euroopa Liidu õigussüsteemiga ja arengusuunad. Õiguse mõistmiseks ja rakendamiseks vajalikud põhimõtted, mõisted, teooriad ja meetodid. Õigusteaduse riigikäsitlus, õigusriik ja võimude lahusus. Avaliku ja eraõiguse üldised põhimõtted. Avaliku- ja eraõiguse harude ja oluliste instituutide iseloomustus, sh inimõigused, rahvusvaheline ning riigi- ja haldusõigus, karistus- ja menetlusõigus; tsiviilõigus ning kaubandus- ja majandusõigus (tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigus, perekonna- ja pärimisõigus, võlaõigus, tööõigus, äriühinguõigus, intellektuaalset omandit ja ettevõtlust reguleerivad õigusaktid jm). Õiguskaitse korraldus.

Õigusalaste teadmiste vajalikkus ja sisu tavainimesele ning kutsealases tegevuses. Õigusalaste teadmiste omandamise allikad ja võimalused. Õigusliku ja õiguspoliitilise sisuga sisuga küsimuste lahendamine. Vaidluste kohtulik ja kohtuväline lahendamine.

Teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks lahendatakse praktilise sisuga ülesandeid.
Iseseisev töö
Töö kohustusliku kirjanduse ning õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavate õigusaktide ja täiendava kirjandusega. Ettevalmistus loenguteks ja seminarideks vastavalt programmile ja õppejõu poolt antud ülesannetele. Õppejõu poolt antud ülesannete iseseisev või rühmatööna lahendamine. Üks arutlev essee õppejõu poolt kursuse käigus nimetataval teemal individuaalse või õppejõuga kooskõlastatult rühmatööna. Õppejõu otsusel täiendav referaat, essee või kirjalik ülesanne, kompenseerimaks puudumist seminaridest või seminaridel näidatud kasinate või puudulike teadmiste täiendamiseks. Arvestuseks valmistumine.
Iseseisva töö käigus omandab üliõpilane mh oskused õigusalase sisuga küsimuste lahendamiseks vajaliku teabe leidmiseks ning (lihtsamate) õigusalaste küsimuste iseseisvaks lahendamiseks.
Arvestusele pääsemise eelduseks on kirjalike tööde esitamine ja seminaridel (vähemalt 75%) osalemine. Kirjalikud tööd esitatakse elektrooniliselt vormistatuna vastavuses üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise nõuetega.
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:
¤ tunneb õiguse rolli ühiskonnas;
¤ tunneb Eesti õigussüsteemi, selle põhilisi õigusharusid, nende õigusliku reguleerimise objekti ja meetodeid, olulisemaid õigusallikaid ning Eesti õigussüsteemi seost Euroopa Liidu õigusega;
¤ tunneb õiguse ja selle rakendamise põhimõtteid ja põhimõisteid;
¤ oskab leida vajalikku teavet, kujundada seisukohti õigusalastes ja õiguspoliitilistes küsimustes ning lahendada õigusalaseid küsimusi;
¤ oskab kujundada õigusalase õppega seotud valikuid.
Hindamismeetodid
Kursus lõpeb kirjaliku arvestustööga.
Arvestusel hinnatakse õiguse põhimõtete ja põhimõistete ning õiguse rakendamise protsessi (aktid, etapid, sisu), tõlgendamise ja õigusliku sisuga küsimuste lahendamise meetodite tundmist ja lahendamise oskust. Arvestatakse üliõpilase jooksvat panust seminaridest osavõtu, sõnavõtmise ja ettevalmistavate kirjalike tööde osas.
Arvestus koosneb kahest osast, millest üks koosneb
a) ühest kuni kolmest argumenteeritud vastust või vastuseid vajavast küsimusest või küsimuste plokist või
b) ühest või kahest argumenteeritud lahendusi vajavast ülesandest,
ning teine osa moodustub mõistete ja õigussüsteemi tundmist kontrollivast osast (test, mis sisaldab lünktesti, valikvastustega ja avatud vastustega osa).
Arvestus sooritatakse individuaalse kirjaliku tööna. Arvestuse sooritamisel võib üliõpilane kasutada isiklikke õppematerjale ning internetis avaldatud allikaid.
Kohustusliku kirjanduse läbitöötamist, kirjalike ülesannete täitmist jms kontrollitakse jooksvalt (sh kontroll- ja/ või kordamisküsimustele vastamine, essee, küsimuste ja ülesannete lahendamine, suulised vastused ja arutelud).
Seminaril tehtud ettekandeid ning seminariks ja/või seminaril esitatud kirjalikke töid analüüsitakse seminari käigus. Tagasisidet kirjalike tööde osas, mida seminaril ette ei kanta, antakse reeglina seminaride käigus üldistatult.
Tagasisidet kirjalik arvestustöö kohta antakse üliõpilase taotlusel kokkuleppel õppejõuga kas suuliselt või kirjalikult. Tagasiside andmise vormi ja viisi valib õppejõud. Kirjalikke töid üliõpilasele ei tagastata.
Õppejõud
eesti keeles: Aare Kruuser; inglise keeles: Massimo La Tore jt teised õiguse suuna õppejõud
Kohustuslik kirjandus
Õppejõu poolt kursuse käigus täpsustatavas mahus:
A. Kiris; A. Kukrus; P. Nuuma; E. Oidermaa. Õigusõpetus. Õpik. 3. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Koostaja A. Kiris. Kirjastus “Külim”, 2012.
R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004.
Jaan Sootak, koostaja, jt. Õigus igaühele. Teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. Kirjastus Juura OÜ, 2017.
T. Annus. Riigiõigus. Tallinn, 2006.
A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004.
R. Tiivel. Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Kirjastus Agitaator, 2011.
Ivar Aimre. Sotsioloogia. Neljas trükk. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 2013
Beth B. Hess, Elizabeth W. Markson, Peter J. Stein. Sotsioloogia. Külim, 2000
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn 2017
Eesti Vabariigi põhiseadus
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri
Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude se
Asenduskirjandus
Lisaks kohustuslikule kirjandusele eesti keeles:
Üldosas
¤ J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999.
¤ Jaan Sootak, koostaja, jt. Õigus igaühele. Teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. Kirjastus Juura OÜ, 2017.
¤ M. Mikiver; S. Põllumäe. Sissejuhatus õigusesse. Sisekaitseakadeemia 2003. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16845/9985670744.pdf?sequence=1 ;
¤ S. Põllumäe. Sissejuhatus õigusesse. Näiteid ja harjutusi õppeaine “Sissejuhatus õigusesse” HLSC5001 loengukursuse juurde.
¤ Äripäeva Kirjastuse käsiraamat. Tööõigus. Näidised ja kommentaarid.
¤ Äripäeva Kirjastuse käsiraamat. Lepinguõigus. Näidised ja kommentaarid. (Võlaõiguse üldosa; erinevat liiki lepingute kohta selgitused ja näidised.)
¤ Äripäeva Kirjastuse käsiraamat. Dokumendinäidised äritegevuses. (s.h nõudeavaldus, hagiavaldus, vastus hagile, vaie.)

Avalik õigus
¤ Meetodiõpetus, Tallinn, Juura, 2007.
¤ J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010.

Eraõigus
¤ Nurmela jt. Rahvusvaheline eraõigus, Kirjastus Juura 2008.
¤ P. Varul; I. Kull; V. Kõve; M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2010.
¤ Eraõigus I. Justiitsministeerium, 2001.
¤ Eraõigus II. Justiitsministeerium, 2001.

¤ Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad.
Täielikum asenduskirjanduse nimekiri avaldatakse kursuseprogrammis

Kursuse läbimisel abistamiseks avaldatakse kursusele registreerunud üliõpilastele kursuse käigus materjalid konspekti koostamiseks (konspekti alus).
Allikate loetelu täpsustub kursuse käigus. Täpsustatud ja täiendatud allikate (kirjandus, õpikud, artiklid, õigusaktid jms) loetelu või suunised nende leidmiseks, annab õppejõud kursuse käigus ning need avaldatakse ÕISis ja/või MOODLEis.