Sissejuhatus infoteadustesse (INT6002.DT)
Õppeaine kood
INT6002.DT
vana ainekood
INT6002
Õppeaine nimetus eesti k
Sissejuhatus infoteadustesse
Õppeaine nimetus inglise k
Introduction to Information Sciences
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
54
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
Sirje Virkus (eesti keel) e-toega kursus
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Kujundada teoreetiline baas infoteaduse ja raamatukogunduse alal ning luua eeldused ja võimalused teadmiste kujunemiseks infoteaduse ja raamatukogunduse põhimõistetest, olulisematest teooriatest ning uurimissuundadest.
Arendada teadmisi ja süvendada arusaamu infoteaduse ja raamatukogunduse olemusest, kujunemisest ning seostest teiste teadusaladega.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Infoteaduse kujunemine ning seda mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. Informatsiooni uurivad teadused. Infoteaduse määratlus, põhiküsimused, uurimisaine, ülesanded ja intellektuaalne struktuur. Infoteaduse peamised arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused. Infoteadus teadusvaldkonnana, peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisteemad. Infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega.
Infoteaduse põhimõisted. Andmed, informatsioon, teadmised, teadmus. Infokäitumine, infovajadus, info hankimine, infootsing ja -kasutamine. Infojuhtimine, infohaldus, infokorraldus, teadmusjuhtimine, dokumendihaldus. Infosüsteemid ja -võrgud. Infoühiskonna mõiste ja käsitlused (nt Bell, Baudrillard, Poster, Castells, Schiller, Aglietta, Giddens, Habermas jt). Informatsiooniline infrastruktuur, infopoliitika ja strateegia. Info üleküllus, infovaesus ja infokirjaoskus.
Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad. Uuringud informatsiooni olemusest, infovajadusest, info hankimisest ja otsingust, infokirjaoskusest. Infoteaduse arengust Eestis. Peamised uurimissuunad, uurimismeetodid, uurimused ja uurijad infoteaduses.
Infotöötaja roll ühiskonnas. Infotöötaja roll ja ülesanded erinevates infosektorites. Infotöötaja infokirjaoskuse toetajana. Infotöötaja pädevusnõuded. Infotöötaja koolitus. Koolitusinstitutsioonid ja koolitusega tegelevad erialaorganisatsioonid Euroopas, Ameerikas, Austraalias, Aasias ja Aafrikas. Rahvusvahelised trendid infotöötaja koolituses.
Raamatukogunduse mõisted, väärtused; eesmärk ja funktsioonid. Raamatukogunduse kujunemine, arenguetapid.
Raamatukogunduse käsitlused (nt M. Shrettinger, S.R. Rangantahan, P. Ingwersen, K. Järvelin, P. Vakkari jt).
Raamatukogude tüpoloogia.
Raamatukoguvõrk ja selle kujunemine.
Rahvusvaheline koostöö. ELNET konsortsium.
Raamatukogud digitaalses keskkonnas. Raamatukogude õiguslik raamistik.


Iseseisev töö
Praktiliste tööde sooritamine ja rühmaprojekt
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:
määratleb infoteaduse ja raamatukogunduse olemust, uurimisainet, objekti ja ülesandeid;
selgitab infoteaduse ja raamatukogunduse põhimõisteid ning seoseid teiste teadusharudega;
kirjeldab infoteaduse ja raamatukogunduse arengulugu, peamisi uurimisvaldkondi, probleeme, uurijaid ning infoühiskonna käsitlusi;
analüüsib infopoliitika olemust ja eri tasandeid, infopoliitika valdkondi, struktuuri, mõjusfääre ja rakendusvaldkondi;
omab ülevaadet infoteaduse ja raamatukogunduse teoreetilistest käsitlustest;
omab teadmisi eri tüüpi infoasutuste ja raamatukogude ülesannetest ja rollist ühiskonnas;
omab ülevaadet infoasutuste sh raamatukogude arengutest digitaalses infokeskkonnas;
mõistab infotöötaja sh raamatukoguhoidja rolli ühiskonnas;
kirjeldab infotöötaja pädevusnõudeid, koolitussituatsiooni ning erialaorganisatsioone;
analüüsib erialakirjandust, põhjendab enda ja teiste esitatud seisukohti ja esitab analüüsi tulemusi erialaauditooriumile.

Hindamismeetodid
Kirjalik eksamitöö ja praktiliste tööde hinded
Õppejõud
S. Metsar, MA; S. Virkus, MA
Kohustuslik kirjandus
Bates, M. (2005). Information and knowledge: an evolutionary framework for information science. Information Research, 10(4) paper 239 [electronic journal] http://informationr.net/ir/10-4/paper239.html
Bawden, D., Robinson, L. (2012). Introduction to Information Science. London: Facet Publishing.
Capurro, R. (1999). Foundations of Information Science: Review and Perspectives. http://www.capurro.de/tampere91.htm
Librarianship : an introduction. (2008). London: Facet Publishing.
Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis (2002). Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis 2002-2012: artiklite kogumik. (2012). Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu: Printon.
Rubin, R. (2015). Foundations of Library and Information Sciences. 4th ed. American Library Association.
Saracevic, T. (2009). Information science. In: Marcia J. Bates and Mary Niles Maack (Eds.) Encyclopedia of Library and Information Science. New York: Taylor & Francis. pp. 2570-2586. h
Asenduskirjandus
Abdullahi, I., Kajberg, L., Virkus, S. (2007). Internationalisation of LIS Education in Europe and North America. New Library World, 108(1/2), 7 - 24.
Apostle, R., Raymond, B. (1997). Librarianship and the Information Paradigm. Lanham.
Belkin, N. (1978). Information concepts for information science. Journal of Documentation, 34 (1), 55-85.
Borko, H. (1968). Information science: What is it? Journal of the American Society for Information Science, 19, 3-5.
Brophy, P. (2007).The library in the twenty-first century. 2nd ed. London: Facet Publishing.
Carr, R. (2007). The Academic Research Library in a Decade of Change. Oxford, England, Chandos Publishing.
Case, D. O. (2012). Looking for Information: A Survey of Research on Information Seeking, Needs, and Behaviour. 3rd ed. Bingley: Emerald. Castells, M. (1996). The Rise of the Network Society. Blackwell, 1996.
Farradane, J. (1976). Towards a true information science. Information Scientist, 10, p.91-101.
Ingwersen, P. (1992). Information Retrieval Interaction. London: Taylor Graham. (Chapter 1 Information science in context) http://pure.iva.dk/ws/files/31047349/Ingwersen_IRI.pdf
Puksoo, Fr. (1973). Raamat ja tema sõbrad. Tallinn: Valgus. Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis.(2002). Koost. A. Nuut. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
Shera, J.H. and Cleveland, D. B. (1977). History and Foundations of Information Science. ARIST, 12, 249-275.
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu töötajate uurimusi ja artikleid 2009-2014. (2014). Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
The research library in the 21st century. (2010). London; New York : Routledge.