Sissejuhatus infoteadustesse (INT6002.DT)
space
Õppeaine kood
INT6002.DT
vana ainekood
INT6002
Õppeaine nimetus eesti k
Sissejuhatus infoteadustesse
Õppeaine nimetus inglise k
Introduction to Information Sciences
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Kujundada teoreetiline baas infoteaduse ja raamatukogunduse alal ning luua eeldused ja võimalused teadmiste kujunemiseks infoteaduse ja raamatukogunduse põhimõistetest, olulisematest teooriatest ning uurimissuundadest.
Arendada teadmisi ja süvendada arusaamu infoteaduse ja raamatukogunduse olemusest, kujunemisest ning seostest teiste teadusaladega.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Infoteaduse kujunemine ning seda mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. Informatsiooni uurivad teadused. Infoteaduse määratlus, põhiküsimused, uurimisaine, ülesanded ja intellektuaalne struktuur. Infoteaduse peamised arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused. Infoteadus teadusvaldkonnana, peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisteemad. Infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega.
Infoteaduse põhimõisted. Andmed, informatsioon, teadmised, teadmus. Infokäitumine, infovajadus, info hankimine, infootsing ja -kasutamine. Infojuhtimine, infohaldus, infokorraldus, teadmusjuhtimine, dokumendihaldus. Infosüsteemid ja -võrgud. Infoühiskonna mõiste ja käsitlused (nt Bell, Baudrillard, Poster, Castells, Schiller, Aglietta, Giddens, Habermas jt). Informatsiooniline infrastruktuur, infopoliitika ja strateegia. Info üleküllus, infovaesus ja infokirjaoskus.
Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad. Uuringud informatsiooni olemusest, infovajadusest, info hankimisest ja otsingust, infokirjaoskusest. Infoteaduse arengust Eestis. Peamised uurimissuunad, uurimismeetodid, uurimused ja uurijad infoteaduses.
Infotöötaja roll ühiskonnas. Infotöötaja roll ja ülesanded erinevates infosektorites. Infotöötaja infokirjaoskuse toetajana. Infotöötaja pädevusnõuded. Infotöötaja koolitus. Koolitusinstitutsioonid ja koolitusega tegelevad erialaorganisatsioonid Euroopas, Ameerikas, Austraalias, Aasias ja Aafrikas. Rahvusvahelised trendid infotöötaja koolituses.
Raamatukogunduse mõisted, väärtused; eesmärk ja funktsioonid. Raamatukogunduse kujunemine, arenguetapid.
Raamatukogunduse käsitlused (nt M. Shrettinger, S.R. Rangantahan, P. Ingwersen, K. Järvelin, P. Vakkari jt).
Raamatukogude tüpoloogia.
Raamatukoguvõrk ja selle kujunemine.
Rahvusvaheline koostöö. ELNET konsortsium.
Raamatukogud digitaalses keskkonnas. Raamatukogude õiguslik raamistik.


Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- määratleb infoteaduse ja raamatukogunduse olemust, uurimisainet, objekti ja ülesandeid;
- selgitab infoteaduse ja raamatukogunduse põhimõisteid ning seoseid teiste teadusharudega;
- kirjeldab infoteaduse ja raamatukogunduse arengulugu, peamisi uurimisvaldkondi, probleeme, uurijaid ning infoühiskonna käsitlusi;
- analüüsib infopoliitika olemust ja eri tasandeid, infopoliitika valdkondi, struktuuri, mõjusfääre ja rakendusvaldkondi;
- omab ülevaadet infoteaduse ja raamatukogunduse teoreetilistest käsitlustest;
- omab teadmisi eri tüüpi infoasutuste ja raamatukogude ülesannetest ja rollist ühiskonnas;
- omab ülevaadet infoasutuste sh raamatukogude arengutest digitaalses infokeskkonnas;
- mõistab infotöötaja sh raamatukoguhoidja rolli ühiskonnas;
- kirjeldab infotöötaja pädevusnõudeid, koolitussituatsiooni ning erialaorganisatsioone;
- analüüsib erialakirjandust, põhjendab enda ja teiste esitatud seisukohti ja esitab analüüsi tulemusi erialaauditooriumile.

Õppejõud
S. Metsar, MA; S. Virkus, MA
space