2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
- Ühiskonna analüüsi eesmärkide ja selleks kasutatavate sotsioloogia põhimõistete, teoreetiliste lähemiste ja valdkondade omandamine;
- Ühiskondlike protsesside ja inimeste personaalsete biograafiate vaheliste (sh üliõpilase enda ühiskondliku positsiooni mõistmiseks vajalike) seoste loomise oskuse kujundamine;
- Ühiskonna uurimiseks kasutatavate meetodite aluste omandamine;
- Sotsioloogia kui ühiskonna uurimise distsipliini mitmetahulisuse mõistmine.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Ühiskonna uurimine ja analüüs põhineb eelkõige sotsioloogia distsipliinil, kuid kasutab ka lähedaste teadusvaldkondade – antropoloogia, politoloogia,
sotsiaalpsühholoogia ja majandusteaduse – vahendeid, et teoreetiliselt ning praktiliselt võimaldada üliüpilasel:
- mõista ühiskonna uurimise vajalikkust;
- omandada ühiskonna uurimiseks vajalik erialane
terminoloogia;
- tutvuda teoreetiliste raamistikega, mis ühiskonna
analüüsi võimaldavad;
- mõista kaasaegses ühiskonnas oluliste uuringute
peamisi valdkondi;
- omandada ettekujutus ühiskonna uurimiseks vajalike
kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite alustest;
- harjutada sotsioloogilist argumentatsiooni kirjalike
ja suuliste tekstide loomisel
Kursusel käsitletakse näiteks järgmisi ühiskonnateoreetilisi
mõisteid ja käsitlusi:
- Klassikalised sotsioloogilised teooriad ühiskonna
toimimise mõistmiseks: funktsionalism,
konfliktiteooria, sotsiaalse vahetuse teooria,
sümboliline interaktsionism.
- Ühiskond ja kultuur: kõrgkultuur, massikultuur,
subkultuur, globaliseerumine ja multikultuurilisus,
kultuurilised uinversaalid ja etnotsentrism, elulaad ja
elustiil.
- Kuidas ja miks toimib sotsiaalne kord? Hälbiv
käitumine, normid, anoomia, sotsiaalne kontroll,
võim, anarhism, sotsiaalsed probleemid
- Ühiskond ja ebavõrdsus: sotsiaalne staatus,
kihistumine, ebavõrdsus, sotsiaalne mobiilsus.
- Indiviid ja ühiskond: kuuluvus, solidaarsus,
sotsiaalsed ühendused ja grupid, rollid, sotsiaalne ja
personaalne identiteet.
- Ühiskonna ülesehitus ja institutsionaalne struktuur
(sh perekond, majandus-, poliitiline, haridus,
uskumuste, õigus- ja tervishoiusüsteemid)
- Sotsiaalne dünaamika ja muutused - modernsus,
postmodernsus, riskiühiskond, sotsiaalsed konfliktid
ja integratsioon.
- Eesti ühiskond: rahvastikuareng ja sotsiaalsed
probleemid, kihistumine, haridus, tööturg.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teab sotsioloogias käsitletavaid ühiskonnaelu valdkondi, nende käsitlustega seotud põhimõisteid ja olulisemaid sotsioloogilisi teooriaid;
- suudab eristada käsitletud mõisteid ja teooriaid üksteisest ja nendega mitte seotud teabest, oskab neid seostada tegeliku ühiskondliku elu nähtuste ja protsessidega.