TLÜ ÕIS

Geoloogia alused (MLG6008.LT)

Õppeaine kood

MLG6008.LT

vana ainekood

MLG6008

Õppeaine nimetus eesti k

Geoloogia alused

Õppeaine nimetus inglise k

Introduction to Geology

Õppeaine maht EAP

3.0

Kontrollivorm

eksam

2023/2024 kevadsemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

2024/2025 sügissemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

Õppeaine eesmärgid

Geoloogia alused on sissejuhatav erialaaine. Valikkursuse võib tinglikult jaotada kolme ossa: a) üldised teadmised Maast ja maakoorest ning nende ajaloolisest arengust; b) maakoores esinevad peamised mineraalid, kivimid, maavarad c) Eesti geoloogilise ehituse ja territooriumi geoloogilise arenguloo iseloomulikud jooned.

Õppeaine sisu lühikirjeldus

Siin tutvutakse Maa ehitusega, erinevate sfääridega tehakse selgeks, mis on maakoor, vahevöö ja tuum. Saadakse ettekujutus Maa sisemuses toimuvatest protsessidest, magma tekkest ja liikumisest. Antakse ülevaade laamtektoonikast, litosfääri laamadest ja nende paiknemisest geoloogilises minevikus ja kivimite vanusest. Tutvutakse Maa sisemiste protsessidega, mis kutsuvad esile laamade liikumise, nende lahknemise ja kokkupõrkumise, liikumisega kaasnevatest tektoonilistest protsessidest, nagu mägede teke, maavärinad, murrangud jt. tektoonilise rikked.
Saadakse ülevaade geoloogilise aja olemuse ja stratigraafia rolli mõistmisest geoloogia taustsüsteemina, olulisematest stratigraafilistest terminitest, printsiipidest, protseduuridest ja meetoditest. Õpitakse tundma geokronoloogilist skaalat ja Eesti stratigraafilist liigestust.
Antakse põhiteadmised maakoore keemilisest koostisest. Lähemalt tuleb juttu mineraalide klassifikatsioonist ning peamistest tard-, moonde- ja settekivimitest.
Õpitakse tundma Maa väliseid geoloogilisi protsesse, nagu tuul, liustikkude, pinnavee ja põhjavee, ookeanide ja merede geoloogiline tegevus. Saadakse ettekujutus setete tekkest.
Antakse ülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja maavaradest sh aluspõhja kivimite iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras — rauamaak; b) aluspõhjas savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi, pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas.

Õppeaine õpiväljundid

Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- orienteerub planeet Maad puudutavates looduslikes protsessides nagu magmatism, vulkanism, kliimamuutused;
- tunneb põhilisi geoloogilisi protsesse Maal nii regionaalses kui globaalses skaalas;
- omab põhiteadmisi laamtektoonilisest mudelist ja moondeprotsessidest;
- tunneb protsesside vahelisi seoseid, Maa süvaehitust, mineraalide ja kivimite teket ja moonet, Eesti ala geoloogilist arengut;
- teab Maa ajaloo tähtsamaid sündmusi ning evib teadmisi stratigraafia sisust ja selle eri vormidest;
- omab algteadmisi Eesti geoloogilise ehituse, kivimilise koostise ja nende levikukohta.

Õppejõud

PhD Tiiu Koff

Eeldusaine 1

Maateaduse alused (MLG6001.LT)

Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub