TLÜ ÕIS

Kasvatusteaduste alused (KAI6007.HR)

Õppeaine kood

KAI6007.HR

vana ainekood

Õppeaine nimetus eesti k

Kasvatusteaduste alused

Õppeaine nimetus inglise k

Bases of Educational Sciences

Õppeaine maht EAP

6.0

Kontrollivorm

eksam

2023/2024 kevadsemestri õppejõud

Tiiu Kuurme (õpetamise keel: eesti keel)
Veronika Varik (õpetamise keel: eesti keel)

2024/2025 sügissemestri õppejõud

Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.

Õppeaine eesmärgid

• Juhatada üliõpilased orienteeruma valdkonna põhimõistestikus (inimesekäsitus, kasvatus, haridus, kool, lapsepõlv, õppimine) ning nendega seonduvates teooriates ja problemaatikas, et mõista kasvatust, haridust ja õppimist inimelu tervikus;
• Avada kasvatust ja haridust kui kultuurifenomene nende antropoloogilises ja sotsiaalses tingituses, tutvustades nendega seonduvaid tänapäevaseid aktuaalseid diskursusi;
• Tutvustada ning õpetada analüüsima erinevaid inimesekäsitusi kui kasvatusteadusliku ja pedagoogilise mõtlemise filosoofilisi lähtealuseid;
• Toetada üliõpilaste refleksiooniprotsesse nende endi implitsiitsete inimesekäsituste teadvustamisel;
• Anda süsteemne lühiülevaade Eesti kasvatus- ja haridusloost erinevatel ajalooperioodidel ning tutvustada peamisi euroopaliku kultuuriruumi klassikuid pedagoogikas;
• Õpetada üliõpilasi nägema kasvatuse ja hariduse peavooluseisukohti, probleeme ja nende lahendamisvariante pedagoogilise mõtte ajaloolises kontekstis;
• Innustada tudengeid nägema tegelikkust kasvatusteaduslikus võtmes, pakkudes neile võimalusi praktilisteks miniuurimusteks ja probleemide üle diskuteerimiseks läbi aktiivsete õppemeetodite kasutamise.

Õppeaine sisu lühikirjeldus

Üldkasvatusteaduse valdkond. Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid. Kasvatusteaduste süsteem ja paradigmaatilised suundumused. Erinevaid pedagoogilisi kontseptsioone ja suundi. Kasvatuse ajastu- ja ühiskonnaseotus; kasvatus postmodernismis. Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatuse võimalusi. Lapsepõlv kultuurilis-sotsioloogilise mõistena. Laps ja tema kasvukeskkond tehnoloogilises tsivilisatsioonis. Haridus kui fenomen Õhtumaises kultuurikontekstis. Haridus kui inimese eneseleidmine, eneseloomine ja enese ületamine. Haridussüsteemid ja haridusinstitutsioonid ning nende mõju isiksusele. Õppimise tähendus isiksuse arenguloos. Õpilasest õppijaks.
Kasvatusfilosoofia valdkond. Üldülevaade erinevatest inimesekäsitustest filosoofias ja kasvatusfilosoofias antiigist tänapäevani. Individuaalsus ja inimese individuatsioon kui kasvatusfilosoofilise mõtlemise keskne probleem. Kasvatusfilosoofilised käsitused kasvatusest ja õppimisest ning õppivast inimesest.
Kasvatuse ajaloo valdkond. Eesti talurahvakultuur ja koduõpe. Luterlik maailmapilt ning reformatsiooni mõju õppesisule, koolivõrgule ja kirjaoskusele Eestis. Tartu ülikooli areng ajas. Ärkamisaja kool ja rahvuslik liikumine ning selle suurkujud. 20. sajandi kasvatusteadlased (P. Põld, J. Käis, A. Elango, H. Liimets) kasvatuse ja õpetamise eetilistest aspektidest. Euroopaliku kultuuriruumi tähtsamad klassikud pedagoogikas ja nende vaated.

Õppeaine õpiväljundid

Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- orienteerub kasvatusteaduslikus mõistestikus, tunneb kasvatusteaduste süsteemi ning peamisi kasvatusteaduslikke mõttesuundi;
- mõistab ja suudab analüüsida tegelikkuses ilmnevat kasvatuse ning haridusega seonduvat problemaatikat, oskab näha neid esile kutsunud tingimusi ja seoseid ning võimalikke lahendusteid;
- oskab analüüsida ja tõlgendada erinevaid inimesekäsitusi ning inimese individuatsiooniprotsessi kui fenomeni kasvatustegelikkuses;
- suudab reflekteerida omaenese lähenemisnurka kasvatusprobleemaatikas, kirjeldada oma inimesekäsitust ja selle kujunemise võimalikke tegureid;
- tunneb euroopaliku kultuuriruumi tähtsaimate pedagoogikaklassikute põhiseisukohti;
- tunneb Eesti kooliajaloo tähtsamaid fakte ja nende seoseid kultuuriajaloo ja poliitikaga, tunneb tähtsamate Eesti pedagoogikateadlaste vaateid ning seostab pedagoogide tegevuse oma aja kultuurilise ja poliitilise kontekstiga;
- suudab määratleda enese rolli tulevases kasvatustegelikkuses kui selle looja ja selles osaleja;
- orienteerub erialases kirjanduses, kasutades seda teadlikult kasvatustegelikkuse mõistmisel.

Õppejõud

Päevaõpe- Tiiu Kuurme, PhD, Tiiu Ernits, PhD; sessioonõpe - Veronika Varik, PhD, Rain Mikser, PhD

Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub