Õpetajakoolituse põhipraktika II (MLM7199.DT)
Õppeaine kood
MLM7199.DT
vana ainekood
MLM7199
Õppeaine nimetus eesti k
Õpetajakoolituse põhipraktika II
Õppeaine nimetus inglise k
Basic Teaching Practice II
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
78
Õpetamise semester
kevad
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud on määramata
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
Madis Lepik (eesti keel) tavaline kursus
Õppeaine eesmärgid
Seostada kasvatusteaduslikud ja didaktika- ning ainealased teoreetilised ja metoodilised teadmised praktilise tegevusega.
Praktiseerida õpetajaks, kasvatajaks olemist II, III ja IV kooliastmes (põhikooli matemaatikaõpetaja suuna korral ainult II ja III kooliastmes).
Luua alus õpetaja kui isiksuse edasisele kujunemisele, toetada üliõpilast professionaalse arengu kavandamisel.
Arendada õppetöö planeerimise ja läbiviimsega seotud oskusi.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Praktika nelja nädala jooksul kuulab ja analüüsib vähemalt 20 matemaatika tundi (kokku kõikides kooliastmetes) ning kavandab ja viib läbi kokku 35-40 matemaatika tundi. Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutset taotlev üliõpilane peab nendest tundidest vähemalt 20 tundi andma gümnaasiumis. Põhikooli matemaatikaõpetaja kutse taotleja annab tunde II ja/või III kooliastmes, sh vähemalt 20 tundi III kooliastmes (7.- 9. klass). Praktikant täidab juhendava õpetaja kõik ülesanded, mis eeldab koolis viibimist kogu koolipäeva vältel. Täidab ka klassijuhataja ülesandeid ühes oma põhiklassis. Tutvub matemaatika õpetamise probleemidega praktikakooli näitel, tutvub ka praktikakoolis oleva matemaatika alase õppekirjandusega ja õppetarvikutega. Viib läbi matemaatikaalase klassivälise ürituse.
Iseseisev töö
Iseseisev töö hõlmab tundideks ettevalmistamist, erialase kirjandusega tutvumist, tunnikonspektide koostamist, õppevahendite valmistamist ja ülevaate saamist kooli õppe-kasvatustöö alusdokumentidest.
Õppeaine õpiväljundid
Aine läbinud üliõpilane:
Arvestab õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel hariduse eesmärkide, riikliku ja kooli õppekavaga, loob õpetades seoseid erinevate ainete ja teemavaldkondade vahel;
Kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õiget ning õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid;
Analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele, didaktikateooriatele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt planeerida edasist tegevust, arvestab praktika arengumapi koostamisel sisuliste ja vormistuslike nõuetega;
Järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga seotud inimestega.
Hindamismeetodid
Tundide vaatlused. Tundide ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs. Praktikadokumentatsiooni täitmine. Praktika mapi koostamine.
Õppejõud
lekt Tiiu Kaljas
Kohustuslik kirjandus
Riiklik õppekava;
Matemaatika aineraamat. Tallinn, EV HM, 1997;
Matemaatika õpetamisest koolis. Tallinn, Argo, 2004;
Kaasik, K.; Lepmann, L. 2002 Väike metoodikaraamat. II kooliastme matemaatikaõpetajale. Tallinn, Avita;
Põhikooli ja gümnaasiumiastme matemaatikaõpikud;
Õppeaine lehekülg IVA-s. (MLM7107 Gümnaasiumi matemaatika metoodika).
Asenduskirjandus
Polya, G. 2001 Kuidas lahendada ülesannet? Tallinn, Valgus, 2001;
Johnston-Wilder, S. a.o. (Eds) 2006 Learning to teach mathematics in the secondary school. Routledge;
Posamentier, A. a.o. 2006 Teaching secondary mathematics. Pearson;
Brahier, D. J. 2000 Teaching secondary and middle school mathematics. Pearson, 2000.