Õpikeskkonnad ja -võrgustikud (IFI7208.DT)
Õppeaine kood
IFI7208.DT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Õpikeskkonnad ja -võrgustikud
Õppeaine nimetus inglise k
Learning Environments and Networks
Õppeaine maht EAP
4.0
Orienteeruv kontakttundide maht
24
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
arvestus
2019/2020 sügissemestri õppejõud
Hans Põldoja (eesti keel) e-toega kursus
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Kursuse eesmärgiks on tutvustada erinevate õpikeskkondade ja -võrgustike analüüsimise, loomise, kasutamise ja haldamise võimalusi ning võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist õpikeskkondade ja võrgustike efektiivseks loomiseks ja haldamiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis. Monoliitsed ja tsentraliseeritud õpihaldussüsteemid. Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed keskkonnad. Sotsiaalmeedia vahendite kasutamine õpikeskkondade ja -võrgustike loomisel. 1:1 arvutikasutus ja mobiilseadmetel põhinevad õpikeskkonnad. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardid. Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted. Rollid erinevates keskkondades. Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad. Avatud haridus.
Iseseisev töö
Iseseisev töö koosneb:
- viiest ajaveebipostitusena esitatavast individuaalsest ülesandest;
- grupitööna koostatavast õpikeskkonna disainist;
- iseseisvast lugemisest ja katsetamisest;
- personaalse õpikeskkonna ülesseadmisest, õpilepingu koostamisest kursuse kohta ning oma õppimise reflekteerimisest.
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:
- omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis;
- suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda;
- mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada õpikeskkondadena;
- oskab analüüsida erinevate sotsiaalmeedia vahendite lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena;
- mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades;
- mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel;
- omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada.
Hindamismeetodid
Arvestus (arvestatud/mittearvestatud).

Hindamismeetodid:
- individuaalsete ülesannetena analüütilised ja reflekteerivad ajaveebipostitused kursusel käsitletavate teemade kohta;
- grupitööna õpikeskkonna disaini koostamine ning selle tutvustamine viimases kontakttunnis.
Õppejõud
Hans Põldoja
Kohustuslik kirjandus
Väljataga, T., & Põldoja, H. (2018). Õpikeskkonnad ja -võrgustikud. https://opikeskkonnad.wordpress.com
Lisainfo
Arvestusele pääsemise tingimused: kõik tööd peavad olema esitatud hiljemalt 3 päeva enne arvestust.
Asenduskirjandus
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7.

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38.

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press.

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406