Valitud peatükke gümnaasiumi loodusgeograafia teemadel (MLG7313.LT)
Õppeaine kood
MLG7313.LT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Valitud peatükke gümnaasiumi loodusgeograafia teemadel
Õppeaine nimetus inglise k
Some Topics of Natural Geography for Upper Secondary Level
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Toetada süsteemse arusaamise teket looduses toimuvatest protsessidest ja Maa sfääride vastastikustest seostest.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Maa sfääriline ehitus
Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid.Vulkanism. Maavärinad.
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid,soojad ja külmad frondid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused. Veeringe Maal. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliimamuutuses. Vee temperatuur ja soolsus Maailmameres. Hoovused. Looded. Rannikuprotsessid. Erinevad rannikutüübid. Liustikud. Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid. Mulla ehitus ja mulla omadused. Bioomid.
Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid.Vulkanism. Maavärinad.
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid,soojad ja külmad frondid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused. Veeringe Maal. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliimamuutuses. Vee temperatuur ja soolsus Maailmameres. Hoovused. Looded. Rannikuprotsessid. Erinevad rannikutüübid. Liustikud. Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid. Mulla ehitus ja mulla omadused. Bioomid.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- omandab suutlikkuse tajuda nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
- oskab teha vaatlusi ja mõõdistamisi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
- tajub laamtektoonika teooriat ning läbi selle selgitada Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse;
- tajub mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
- saab aru Maa kiirgusbilansist ning kasvuhooneefektist ning selgitada klimaatilisi tingimusi Maa eri paikades lähtuvalt kliimat kujundavatest teguritest.
- omandab suutlikkuse tajuda nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
- oskab teha vaatlusi ja mõõdistamisi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
- tajub laamtektoonika teooriat ning läbi selle selgitada Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse;
- tajub mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
- saab aru Maa kiirgusbilansist ning kasvuhooneefektist ning selgitada klimaatilisi tingimusi Maa eri paikades lähtuvalt kliimat kujundavatest teguritest.
Õppejõud
Tiina Naissoo MA, Reimo Rivis PhD
Aine on eelduseks
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub