Õppimise ja õpetamise käsitlused: õpetaja uskumused-teadmised ja teoreetilised käsitlused läbi ajaloo ning tänapäeval (KAI6021.HR)
Õppeaine kood
KAI6021.HR
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Õppimise ja õpetamise käsitlused: õpetaja uskumused-teadmised ja teoreetilised käsitlused läbi ajaloo ning tänapäeval
Õppeaine nimetus inglise k
Approaches of Learning and Teaching: Beliefs-Knowledge of a Teacher and Theoretical Approaches through History and Today
Õppeaine maht EAP
3.0
Kontrollivorm
arvestus
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Aidata õppijal teadvustada enda õppimise ja õpetamise käsitlust. Anda ajalooline ülevaade õppimise ja õpetamise kontseptsioonide arengust, ning nende peegeldustest õppekavades, võrrelda erinevaid õppekava traditsioone ning nende filosoofilisi ja psühholoogilisi aluseid, analüüsida ajalooliste õpikäsituste ja kaasaegsete lähenemise kattuvust ja erinevusi, toetada õppija teadmisi arengust, õppimisest, õpetamise erinevatest viisidest ja nende kasutamise vajadusest ja võimalustest.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
1. Õppijate eneseanalüüs: õppijate uskumused, väärtused, teadmised seoses arengu, õppimise ja õpetamisega.
2. Ajalooline ülevaade valgustusajastu filosoofial põhineva saksa Bildungi õpikäsituse kujunemisest euroopaliku didaktika lähtekohaks ning biheiviorismi ning pragmatismi saamisest ameerikaliku curriculumi traditsiooni aluseks. Nn Lehrplan ja curriculum tüüpi õppekavad, õpiväljundid ja biheivioristlik õpikäsitlus.
3. Ajalooline lühiülevaade õppimise ja õpetamise käsitlustest. Biheiviorismi vs konstruktivismi (välise käitumise vs kognitiivsete protsesside) areng, vastuolud ja integreerimise vajadused
4. Ajalooline lühiülevaade võimekuse/psüühiliste protsesside ja nende arendatavuse käsitlustest ning kaasaegsest käsitlusest
5. Kaasaegne õppimise käsitlus ja mis sellest järeldub õpetamise kohta
6. Õpilaste mitmekülgset arengut toetav õpetamine (psüühiliste protsesside iseärasuste, vajaduste, motivatsiooniliste aspektide, arengu tasemega, kultuuriliste jne erinevustega arvestamise vajadus)
7. Kodu ja kooli roll õpilaste arengus. Peredega koostöö
2. Ajalooline ülevaade valgustusajastu filosoofial põhineva saksa Bildungi õpikäsituse kujunemisest euroopaliku didaktika lähtekohaks ning biheiviorismi ning pragmatismi saamisest ameerikaliku curriculumi traditsiooni aluseks. Nn Lehrplan ja curriculum tüüpi õppekavad, õpiväljundid ja biheivioristlik õpikäsitlus.
3. Ajalooline lühiülevaade õppimise ja õpetamise käsitlustest. Biheiviorismi vs konstruktivismi (välise käitumise vs kognitiivsete protsesside) areng, vastuolud ja integreerimise vajadused
4. Ajalooline lühiülevaade võimekuse/psüühiliste protsesside ja nende arendatavuse käsitlustest ning kaasaegsest käsitlusest
5. Kaasaegne õppimise käsitlus ja mis sellest järeldub õpetamise kohta
6. Õpilaste mitmekülgset arengut toetav õpetamine (psüühiliste protsesside iseärasuste, vajaduste, motivatsiooniliste aspektide, arengu tasemega, kultuuriliste jne erinevustega arvestamise vajadus)
7. Kodu ja kooli roll õpilaste arengus. Peredega koostöö
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teadvustab ja kirjeldab enda lähenemist õppimisele ja õpetamisele
- tunneb õppimise ja õpetamise ajaloolisi arenguid ja kaasaegseid käsitlusi;
- oskab mõtestada õppekava selle laiemas ajaloolises, kultuurilises ning poliitilises kontekstis ning analüüsib võrdlevalt saksa Bildungi/didaktika ning anglo-ameerika curriculumi õppekavatraditsioone
- tunneb võimekuse/psüühiliste protsesside ja nende arendatavuse käsitlusi ajaloos ning kas/kuidas need mõjutavad tänaseid uskumusi võimete/võimekuse arendatavuse kohta;
- teadvustab vajadust toetada õpilaste õppimist (instructional support) ja emotsionaalset toimetulekut (emotional support) juhtida klassiprotsesse (classroom organization management) erinevas vanuses ja arenguliste vajadustega õpilaste klassides;
- eristab skaalal õpetajakeskne – õpilasekeskne – õpilane domineeriv õpetamise ja arengu juhtimise viise, tunneb nende seoseid õpilase sotsiaalse, motivatsioonilise ja akadeemilise arenguga, põhivajaduste rahuldamisega ning ennast reguleeriva õppija arenguga;
- teadvustab peredega koostöö vajadust.
- teadvustab ja kirjeldab enda lähenemist õppimisele ja õpetamisele
- tunneb õppimise ja õpetamise ajaloolisi arenguid ja kaasaegseid käsitlusi;
- oskab mõtestada õppekava selle laiemas ajaloolises, kultuurilises ning poliitilises kontekstis ning analüüsib võrdlevalt saksa Bildungi/didaktika ning anglo-ameerika curriculumi õppekavatraditsioone
- tunneb võimekuse/psüühiliste protsesside ja nende arendatavuse käsitlusi ajaloos ning kas/kuidas need mõjutavad tänaseid uskumusi võimete/võimekuse arendatavuse kohta;
- teadvustab vajadust toetada õpilaste õppimist (instructional support) ja emotsionaalset toimetulekut (emotional support) juhtida klassiprotsesse (classroom organization management) erinevas vanuses ja arenguliste vajadustega õpilaste klassides;
- eristab skaalal õpetajakeskne – õpilasekeskne – õpilane domineeriv õpetamise ja arengu juhtimise viise, tunneb nende seoseid õpilase sotsiaalse, motivatsioonilise ja akadeemilise arenguga, põhivajaduste rahuldamisega ning ennast reguleeriva õppija arenguga;
- teadvustab peredega koostöö vajadust.
Õppejõud
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub