2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Võimaldab saada süstematiseeritud ja tänapäevaselt mõtestatud teadmisi eesti kirjandusest 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni. Kujundab üliõpilastel oskust iseseisvalt töötada erinevatest ajajärkudest pärit ilukirjanduslike ja kirjandusuurimuslike tekstidega. Annab praktilise kogemuse konkreetsete ilukirjanduslike ja kirjandusuurimuslike tekstide iseseisvaks analüüsimiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Vaatluse all on eesti kirjandus 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni. Eesti kirjanduse põhimõttelisemad probleemid: elu-, vaimu- ja võimulähedus, esteetilised hoiakud realismi ja modernismina. E. Vilde mõju eesti kirjandusele (ajalooline triloogia, “Mäeküla piimamees”, “Pisuhänd”, “Tabamata ime”). A. Kitzbergi “Libahunt”. Noor-Eesti, Siuru ning Tarapita tegevus. G. Suitsu, J. Vares-Barbaruse, M. Underi, H. Visnapuu luule. A. H. Tammsaare looming („Tõde ja õigus“, „Ma armastasin sakslast“). F. Tuglase novellistika. Iseseisva Eesti Vabariigi kirjanduselu. A. Gailiti („Toomas Nipernaadi“) ja P. Vallaku looming. Näitekirjandus ja H. Raudsepp („Mikumärdi“). Arbujad (H. Talvik, B. Alver). J. Sütiste luule. 1930. aastate proosa. J. Semper, K. A. Hindrey, A. Jakobson, E. Kippel, M. Metsanurk, A. Mälk, A. Kivikas („Nimed marmortahvlil“), K. Ristikivi (Tallinna triloogia). Analüüsitakse perioodi võtmeteoseid ja seostatakse neid kirjandusloolise kontekstiga.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- omab ülevaadet põhisuundumustest ja mõistetest eesti kirjanduses 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni.
- on täiendanud oskust analüüsida eri ajajärkudest pärinevaid ilukirjanduslikke ja kirjandusloolisi tekste
- on täiendanud oskust formuleerida ilukirjanduslike teoste lugemisel tekkivaid mõtteid.