Rahvaluule ja vanem eesti kirjandus (EKE6301.HT)
space
Õppeaine kood
EKE6301.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Rahvaluule ja vanem eesti kirjandus
Õppeaine nimetus inglise k
Folklore and Older Estonian Literature
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ave Mattheus (õpetamise keel: eesti keel)
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Ainekursuse eesmärk on anda ülevaade eesti kultuuri kõige vanemast kihistusest, rahvaluulest ja kirjasõnast kuni 19. sajandi lõpuni. Kursuse rahvaluule-osa annab sissejuhatava ülevaate eesti rahvaluule põhivaldkondadest, uurimissuundadest ja uurijatest, rahvaluulekogudest ja –kogumisest, rahvaluule tähtsusest ja tähendusest humanitaarteaduste süsteemis ja eestlaste identiteediloomes. Vanema eesti kirjanduse osa lähtub diskursusepõhisest vaatest (nt vaimulik, keele- ja haridusdiskursus, esteetiline diskursus), põhjalikumalt peatutakse esteetilise diskursuse e ilukirjanduse alaliikidel (luule, proosa, vähemal määral draama) ja vanema eesti kirjanduse võtmetekstidel (piibel, rahvuseepos). Tutvutakse eestikeelse kirjasõna levitamise kanalite (kalender, ajaleht, ajakiri) ja kesksete autorite loominguga.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus annab ülevaatlikud teadmised eesti kirjanduse kujunemisest alates rahvaluulest. Antakse teadmisi rahvaluule kujunemis- ja toimimisprotsessist, rahvaluule liikidest, nende koostisest ja komponentidest, rahvaluule kogumisest ja kogudest. Üliõpilased saavad teadmisi eesti kirjanduse varasemast ajast, esimestest eestikeelsetest kirjalikest mälestusmärkidest, 17., 18. ja 19. sajandi eesti kirjandusest, rahvuslikust ärkamisajast ja järelärkamisajast 19. sajandi lõpus. Lähemalt peatutakse teiste seas K. J. Petersonil, O. W. Masingul, F. R. Faehlmannil, F. R. Kreutzwaldil, Lydia Koidulal, Jakob Hurdal, Carl Robert Jakobsonil. Analüüsitakse ajastu võtmeteoseid ja seostatakse neid kirjandusloolise ja ühiskondliku kontekstiga.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- tunneb mõistete „rahvaluule“, „rahvaluuleteadus“ (folkloor/folkloristika), „balti(saksa) kirjakultuur“ jt sisu;
- defineerib rahvaluule ja vanema kirjanduse põhimõisteid ja žanreid;
- on teadlik eestikeelse kirjasõna kujunemise ajaloolistest tingimustest ja eesti ja (balti)saksa kirjanduse omavahelistest seostest;
- oskab nimetada ja iseloomustada vanema eesti kirjakultuuri diskursusi, kirjasõna levitamise kanaleid, (ilu)kirjanduse alaliike ja olulisemaid näiteid;
- teab vanema eesti kirjanduse võtmetekstide (piibel, rahvuseepos) koostamise ja vastuvõtmise lugu;
- on tutvunud rahvaluule ja vanema eesti kirjanduse tekstinäidetega, oskab neid tüübiliselt/žanriliselt määratleda ja paigutada vanema kirjanduse näited ajateljele, k.a kultuuriloolisse epohhi;
- teab vanema eesti kirjakultuuri vanimaid mälestisi (mingi žanri esimesi näiteid) ajalise täpsusega;
- oskab kasutada veebipõhiseid andmebaase ja -kogusid;
- väärtustab rahvaluule ja kirjanduse kui ühiskonna reflekteerija ja kujundaja rolli;
- esitab oma analüütilisi tähelepanekuid argumenteeritult ja keeleliselt korrektselt nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
- mõistab lugemise tähtsust silmaringi laiendamisel, enese määratlemisel, emotsionaalsel rikastamisel ning kõlbelisel täiustamisel.
Õppejõud
Ave Mattheus
space