Vana-Liivimaa (AIE6045.HT)
Õppeaine kood
AIE6045.HT
vana ainekood
AIE6045
Õppeaine nimetus eesti k
Vana-Liivimaa
Õppeaine nimetus inglise k
Old Livonia
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Anda ülevaade Eesti ja Läti keskaja ajaloost 12. sajandi lõpust Liivi sõjani avades teemat võrdlevalt nii Läänemereregiooni kui Euroopa kontekstis. Tuua välja Liivimaa arengulised iseärasused tänu ülesehituslikule eripärale ( arengulised impulsid ja mõjutused saksa ordu ja Hansa Liidu poolt). Tutvustada historiograafia põhijooni ja käsitleda interdistsiplinaarseid võimalusi senise historiograafia seisukohtade ümber mõtestamiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
13. sajandi võõrvallutuse käigus moodustus praeguse Eesti ja Läti Vabariigi alal riiklik moodustis, mida ajalookirjanduses nimetatakse kas Vana-Liivimaaks või lihtsalt Liivimaaks. Sellest tulenevalt on mõlema maa keskaja ajalugu lahutamatu ning neid tuleb käsitleda ühtse tervikuna. 13. sajandi vallutustele eelnes rida katseid siinseid paganarahvaid kristianiseerida või allutada. Liivimaa riikluse kujunemise juured ulatuvad 12. sajandi lõppu, mil tehti algust liivlaste ristiusustamisega. Piiskop Meinhardi poolt alustatud rahulik misjonitöö lõppes 1196.a., mil ametisse sai teine Üksküla piiskop Berthold. Tema järglase piiskop Alberti ametiajal lahvandub ristisõda siinsete paganate vastu täies mahus. Liivimaa territoriaalne kujunemine lõppes 13. sajandi lõpul, mil võõras vallutus jõudis Leedu piirideni.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Kirjeldab Liivimaa historiograafia põhijooni. Loetleb Liivimaa areng põhietappe, valdab kronoloogiat ning defineerib põhiprobleeme. Toob välja kvaasikoloniaalse Liivimaa nõrku ja tugevaid arengulisi jooni võrrelduna teiste keskaegse Euroopa riikidega. Demonstreerib kirjaliku tööga allikalise baasi (kroonikad, allikapublikatsioonid) ja historiograafia tundmist. Formuleerib seminarides Liivimaa arenguga seostuvaid probleeme ning suudab neid argumenteeritult kaitsta. Loetleb interdistsiplinaarseid võimalusi senise historiograafia seisukohtade ümber mõtestamiseks.Analüüsib ja võrdleb sama probleemi kohta käivaid erinevaid seisukohti.
Kirjeldab Liivimaa historiograafia põhijooni. Loetleb Liivimaa areng põhietappe, valdab kronoloogiat ning defineerib põhiprobleeme. Toob välja kvaasikoloniaalse Liivimaa nõrku ja tugevaid arengulisi jooni võrrelduna teiste keskaegse Euroopa riikidega. Demonstreerib kirjaliku tööga allikalise baasi (kroonikad, allikapublikatsioonid) ja historiograafia tundmist. Formuleerib seminarides Liivimaa arenguga seostuvaid probleeme ning suudab neid argumenteeritult kaitsta. Loetleb interdistsiplinaarseid võimalusi senise historiograafia seisukohtade ümber mõtestamiseks.Analüüsib ja võrdleb sama probleemi kohta käivaid erinevaid seisukohti.
Õppejõud
Priit Raudkivi, PhD
Eeldusaine 1
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub