Vene keele foneetika, sõnatuletus ja leksikoloogia (SKS6137.HT)
Õppeaine kood
SKS6137.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Vene keele foneetika, sõnatuletus ja leksikoloogia
Õppeaine nimetus inglise k
Phonetics, Word Formation and Lexicology of Russian Language
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Irina Moissejenko (õpetamise keel: vene keel)
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Toetada vene keele häälikute süsteemi omandamist. Tutvustada vene keele häälikute süsteemi eripärasid, anda ülevaade häälikute foneetilise vaheldumise seaduspärasustest, näidata vene keele rõhu ja intonatsiooni spetsiifikat.
Toetada pädevuste kujunemist sõnatuletusliku analüüsi teostamiseks kaasaegsete uurimismeetodite abil.
Õpetada tänapäeva vene keele sõnavara funktsioneerimise iseärasusi. Luua võimalused leksikaalse tähenduse ja leksikaalse süsteemi analüüsi oskuse arendamiseks. Õpetada vastava õppeaine erinevate allikate sh sõnastike kasutamise pädevust.
Toetada pädevuste kujunemist sõnatuletusliku analüüsi teostamiseks kaasaegsete uurimismeetodite abil.
Õpetada tänapäeva vene keele sõnavara funktsioneerimise iseärasusi. Luua võimalused leksikaalse tähenduse ja leksikaalse süsteemi analüüsi oskuse arendamiseks. Õpetada vastava õppeaine erinevate allikate sh sõnastike kasutamise pädevust.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest ja hääldamisest süstemist. Käsitletakse tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamise norme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pööratakse õige hääldamise loomise viisidele. Teoreetiline materjal vaheldub praktiliste ülesannetega.
Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid. Sõnatuletuse astmed ja sõnatuletuslik pesa. Morfonoloogia ja morfotaktika põhimõisted ja analüüsi printsiibid.
Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Sõna leksikaalse tähenduse mõiste. Sõna kui nominatiivne ja kommunikatiivne keelend. Sõna kui märk. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia.Hüponüümid, hüperonüümid, homonüümid, sünonüümid, antonüümid jne. vene keeles. Vene keele fraseoloogia teoreetilised probleemid. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused).
Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid. Sõnatuletuse astmed ja sõnatuletuslik pesa. Morfonoloogia ja morfotaktika põhimõisted ja analüüsi printsiibid.
Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Sõna leksikaalse tähenduse mõiste. Sõna kui nominatiivne ja kommunikatiivne keelend. Sõna kui märk. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia.Hüponüümid, hüperonüümid, homonüümid, sünonüümid, antonüümid jne. vene keeles. Vene keele fraseoloogia teoreetilised probleemid. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused).
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- valdab õige hääldamise ja intonatsiooni oskuseid;
- teab vene keele häälikute süsteemi eripärasid;
- on omandanud vene keele foneetika ja fonoloogia põhimõisted;
- oskab teha teksti foneetilist transkriptsiooni ning teksti foneetilist analüüsi;
- oskab lugeda ja analüüsida erialakirjandust vene keele foneetika ja fonoloogia alal;
- teab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi;
- oskab analüüsida keelelist materjali leksikoloogias käsitletavate meetodite abil;
- oskab analüüsida keelelist ainest morfoloogias ja sõnatusetuses kasutatavate meetodite abil.
- valdab õige hääldamise ja intonatsiooni oskuseid;
- teab vene keele häälikute süsteemi eripärasid;
- on omandanud vene keele foneetika ja fonoloogia põhimõisted;
- oskab teha teksti foneetilist transkriptsiooni ning teksti foneetilist analüüsi;
- oskab lugeda ja analüüsida erialakirjandust vene keele foneetika ja fonoloogia alal;
- teab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi;
- oskab analüüsida keelelist materjali leksikoloogias käsitletavate meetodite abil;
- oskab analüüsida keelelist ainest morfoloogias ja sõnatusetuses kasutatavate meetodite abil.
Õppejõud
Irina Moissejenko
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub