Vene keele foneetika, sõnatuletus ja leksikoloogia (SKS6137.HT)
Õppeaine kood
SKS6137.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Vene keele foneetika, sõnatuletus ja leksikoloogia
Õppeaine nimetus inglise k
Phonetics, Word Formation and Lexicology of Russian Language
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2026/2027 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2026/2027 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest ja hääldamisest süstemist. Käsitletakse tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamise norme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pööratakse õige hääldamise loomise viisidele. Teoreetiline materjal vaheldub praktiliste ülesannetega.
Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid. Sõnatuletuse astmed ja sõnatuletuslik pesa. Morfonoloogia ja morfotaktika põhimõisted ja analüüsi printsiibid. Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Sõna leksikaalse tähenduse mõiste. Sõna kui nominatiivne ja kommunikatiivne keelend. Sõna kui märk. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia. Hüponüümid, hüperonüümid, homonüümid, sünonüümid, antonüümid jne. vene keeles. Vene keele fraseoloogia teoreetilised probleemid. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused).
Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid. Sõnatuletuse astmed ja sõnatuletuslik pesa. Morfonoloogia ja morfotaktika põhimõisted ja analüüsi printsiibid. Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Sõna leksikaalse tähenduse mõiste. Sõna kui nominatiivne ja kommunikatiivne keelend. Sõna kui märk. Semasioloogia, onomasioloogia, etümoloogia. Hüponüümid, hüperonüümid, homonüümid, sünonüümid, antonüümid jne. vene keeles. Vene keele fraseoloogia teoreetilised probleemid. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused).
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- mõistab vene keele häälikute süsteemi eripärasid ning foneetika ja fonoloogia põhimõisteid;
- kasutab, rakendab ja analüüsib õige hääldamise ja intonatsiooni võtteid;
- analüüsib teksti foneetilisi omadusi, rakendab foneetilise transkriptsiooni põhimõtteid ning tuvastab ja hindab foneetilisi nähtusi;
- eristab sõnamoodustuse protsesse ning analüüsib keelelist ainest vastavate meetodite abil;
- mõistab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi ning eristab peamisi käsitlusi;
- mõistab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi ning eristab peamisi käsitlusi.
- mõistab vene keele häälikute süsteemi eripärasid ning foneetika ja fonoloogia põhimõisteid;
- kasutab, rakendab ja analüüsib õige hääldamise ja intonatsiooni võtteid;
- analüüsib teksti foneetilisi omadusi, rakendab foneetilise transkriptsiooni põhimõtteid ning tuvastab ja hindab foneetilisi nähtusi;
- eristab sõnamoodustuse protsesse ning analüüsib keelelist ainest vastavate meetodite abil;
- mõistab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi ning eristab peamisi käsitlusi;
- mõistab tänapäeva vene keele leksikoloogia juhtivaid uurimissuundi ning eristab peamisi käsitlusi.
Õppejõud
Inna Adamson
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub