Erakonnad ja erakonnasüsteemid (RIT6011.YK)
space
Õppeaine kood
RIT6011.YK
vana ainekood
RIT6011
Õppeaine nimetus eesti k
Erakonnad ja erakonnasüsteemid
Õppeaine nimetus inglise k
Political Parties and Party Systems
Õppeaine maht EAP
4.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Anda ülevaade erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateaduslikest kesksetest käsitlustest ning tänastest erakonnasüsteemidest Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Õppeaine eesmärgiks on kujundada arusaam erakonna tähendusest poliitilises süsteemis ja probleemkohtadest tänapäeva demokraatias ning õpetada tudengeid neid iseseisvalt analüüsima toetudes kursusel õpitud kontseptidele, klassifikatsoonidele ja teooriatele.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Erakonna mõiste ja funktsioonid demokraatias. Erakonnasüsteemi mõiste. Erakondade ja erakonnasüsteemide analüüsi baaslähenemised. Erakonna korraldusmudelid ja nende areng. Erakonnad mitte-demokraatlikes süsteemides. Erakonna-organisatsiooni kihid: toetajad, liikmed ja aktivistid. Erakonna sisekorraldus ja siseelu. Erakonnaorganisatsioonide sisedemokraatia: kandidaatide ja juhtide valik. Erakondade ühiskondlik sidustatus - sotsiaalsed lõhed. Erakonnad ja valijad. Erakonnad ja ideloogiad – erakonnaperekonnad. Erakonnad valitsuses ja parlamendis. Erakond ja institutsionaalne keskkond. Erakondade rahastamine. Erakonnasüsteemide liigitus. Erakondade euroopastumine.Erakonnasüsteemide käsitlemise põhilised suundumused. Erakonnasüsteemide muutumine. Erakonnasüsteemid Kesk- ja Ida-Euroopas. Eralkonnasüsteemid Lääne-Euroopas. USA ja Euroopa erakondade ja erakonnasüsteemid baaserinvused.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- saab aru erakondade kui institutsioonide tähendusest poliitilises süsteemis ja probleemkohtadest tänases demokraatias;
- teab erakondade ja erakonnasüsteemide poliitikateadusliku käsitluse keskseid lähenemisi ja oskab neid teineteisest eristada;
- teab olulisi kontsepte, mis on seotud erakondade tüüpide, siseelu, erakonna ja ühiskonna suhete ning erakonnasüsteemidaga;
- tunneb erakonnasüsteemide baaseripärasid olulistes Euroopa riikides ning oskab Eestit paigutada Kesk- ja Ida-Euroopa erakonnasüsteemide konteksti;
- oskab Eesti erakondi/erakonnasüsteemi, või teisi etteantud empiirilisi juhtumeid, üldtasandil analüüsida kursusel õpitud kontseptide, teooriate ja klassifikatsioonide valguses.
Õppejõud
Tõnis Saarts
space