Sotsioloogia alused (RAS6006.YK)
Õppeaine kood
RAS6006.YK
vana ainekood
RAS6006
Õppeaine nimetus eesti k
Sotsioloogia alused
Õppeaine nimetus inglise k
Basics of Sociology
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Kursuse eesmärk on anda õppijale võimalus omandada teoreetilised baasteadmised sotsioloogia distsipliini olemusest, arendada uurimistööga seotud esmaseid praktilisi ja teoreetilisi oskusi ning selle kaudu luua eeldused uurimismeetodite süvendatud omandamiseks edasiste õpingute käigus.
Kursus pakub õppijale võimaluse:
• omandada baasteadmised sotsioloogia kui distsipliini olemusest
• omandada sotsioloogiaga seotud erialane põhisõnavara
• tutvuda mõnede erialaste klassikaliste tekstidega
• mõista sotsioloogiliste uurimuste teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid
• õppida orienteeruma põhilistes andmekogumis- ja analüüsimeetodites, nende eripäras ning kasutusvõimalustes
• arendada oma suutlikkust kriitiliselt hinnata ja analüüsida nii enda kui teiste poolt läbi viidud sotsioloogilisi uurimusi.
• mõista sotsioloogiliste uuringute eetilist ja ühiskondlikku tausta ja sellega seotud probleemistikku
Kursus toetab üliõpilase iseseisva ja analüütilise mõtlemise arengut ning loob võimalused aktiivse, professionaalse ja kriitilise hoiaku kujunemiseks sotsioloogiliste uuringute suhtes.
Kursus pakub õppijale võimaluse:
• omandada baasteadmised sotsioloogia kui distsipliini olemusest
• omandada sotsioloogiaga seotud erialane põhisõnavara
• tutvuda mõnede erialaste klassikaliste tekstidega
• mõista sotsioloogiliste uurimuste teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid
• õppida orienteeruma põhilistes andmekogumis- ja analüüsimeetodites, nende eripäras ning kasutusvõimalustes
• arendada oma suutlikkust kriitiliselt hinnata ja analüüsida nii enda kui teiste poolt läbi viidud sotsioloogilisi uurimusi.
• mõista sotsioloogiliste uuringute eetilist ja ühiskondlikku tausta ja sellega seotud probleemistikku
Kursus toetab üliõpilase iseseisva ja analüütilise mõtlemise arengut ning loob võimalused aktiivse, professionaalse ja kriitilise hoiaku kujunemiseks sotsioloogiliste uuringute suhtes.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Sotsioloogia alused on mõeldud paralleelseks osalemiseks kursusega Sissejuhatus sotsioloogiasse (RAS6001). Seminaris käsitletakse süvendatult Sissejuhatuse loengukursuse teemasid, tutvutakse mõnede sotsioloogia baastekstidega ning käsitletakse sissejuhatavalt sotsioloogilisi uurimismeetodeid.
Kursus koosneb loeng-seminaridest ning iseseisvast tööst.
1. Loeng-seminarides antakse ülevaade sotsioloogia põhiprintsiipidest, tutvustatakse erinevaid sotsioloogia valdkondi, olulisemaid autoreid ning nende tekste, uurimisparadigmasid ning nendest lähtuvate uurimissuundade eripära. Selgitatakse teadustööle esitatavaid üldiseid nõudeid. Käsitletakse teooria ja empiirika suhet ning teooriatele ja hüpoteesidele esitatavaid üldiseid nõudeid. Antakse ülevaade uurimustöö põhietappidest ning levinumatest uurimisdisainidest. Käsitletakse olulisemaid meetodeid uurimisküsimuse püstitamisel, materjali kogumisel, andmeanalüüsil, tulemuste esitamisel ja järelduste tegemisel, pidades silmas nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uurimissuundi. Selgitatakse uurimistulemuste publitseerimisega seonduvaid küsimusi, sotsioloogiliste uurimuste eetilist probleemistikku ja ühiskondlikku konteksti.
2. Iga loeng-seminari juurde tuleb sooritada 1-2 kodust ülesannet. Koduste ülesannete sisuks võib olla (nii individuaalselt kui rühmatööna):
• Lühike (1-2 lk) kirjalik arutlus (n.ö sotsioloogiline idee)
• Loetud kirjanduse põhjal lühikokkuvõtte koostamine (1-2 lk)
• Teabeotsing internetist ja leitud teabe analüüs
• Visuaalse sotsioloogia rakendamine
• Uurimismeetodit selgitav praktiline harjutus ja selle kirjalik lühikokkuvõte
• Uurimisraporti osa analüüs
Esimese poolsemestri lõpus tuleb kirjutada essee, mis on osaks kursuse koondhindest. Essee esitamise eeltingimuseks on I poolsemestri kodutööde täies mahus esitamine; essee tähtajast hilisem esitus toob kaasa 10% punktisumma alandamise.
Kursus koosneb loeng-seminaridest ning iseseisvast tööst.
1. Loeng-seminarides antakse ülevaade sotsioloogia põhiprintsiipidest, tutvustatakse erinevaid sotsioloogia valdkondi, olulisemaid autoreid ning nende tekste, uurimisparadigmasid ning nendest lähtuvate uurimissuundade eripära. Selgitatakse teadustööle esitatavaid üldiseid nõudeid. Käsitletakse teooria ja empiirika suhet ning teooriatele ja hüpoteesidele esitatavaid üldiseid nõudeid. Antakse ülevaade uurimustöö põhietappidest ning levinumatest uurimisdisainidest. Käsitletakse olulisemaid meetodeid uurimisküsimuse püstitamisel, materjali kogumisel, andmeanalüüsil, tulemuste esitamisel ja järelduste tegemisel, pidades silmas nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uurimissuundi. Selgitatakse uurimistulemuste publitseerimisega seonduvaid küsimusi, sotsioloogiliste uurimuste eetilist probleemistikku ja ühiskondlikku konteksti.
2. Iga loeng-seminari juurde tuleb sooritada 1-2 kodust ülesannet. Koduste ülesannete sisuks võib olla (nii individuaalselt kui rühmatööna):
• Lühike (1-2 lk) kirjalik arutlus (n.ö sotsioloogiline idee)
• Loetud kirjanduse põhjal lühikokkuvõtte koostamine (1-2 lk)
• Teabeotsing internetist ja leitud teabe analüüs
• Visuaalse sotsioloogia rakendamine
• Uurimismeetodit selgitav praktiline harjutus ja selle kirjalik lühikokkuvõte
• Uurimisraporti osa analüüs
Esimese poolsemestri lõpus tuleb kirjutada essee, mis on osaks kursuse koondhindest. Essee esitamise eeltingimuseks on I poolsemestri kodutööde täies mahus esitamine; essee tähtajast hilisem esitus toob kaasa 10% punktisumma alandamise.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Teadmised sotsioloogia distsipliini alustest: Õppijal on teadmised sotsioloogia kui distsipliini olemusest ning selle erinevustest teistest distsipliinidest.
Teadmised erinevatest sotsioloogia valdkondadest. Õppija teab ning oskab kirjeldada põhilisi uurimisvaldkondi. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste lahterdamiseks.
Teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumismeetodeid (s.h. valimi moodustamise meetodeid) ning andmeanalüüsi meetodeid, suudab neid seostada erinevate metodoloogiliste paradigmadega, hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks.
Oskused lugeda sotsioloogilisi tekste. Õppija oskab lugeda lihtsamaid erialaseid eesti- ja ingliskeelseid tekste ning nendest välja tuua olulisema.
Oskused rakendada praktikas lihtsamaid andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid. Õppija suudab iseseisvalt läbi viia väiksemahulise andmekogumise ja andmeanalüüsiga seonduvaid töösamme ning oma tegevust kriitiliselt hinnata.
Oskus kavandada iseseisvalt empiirilist uurimustööd. Õppija oskab sõnastada omavalitud uurimisprobleemist lähtuva empiirilise uurimisküsimuse ning koostada selle põhjal lihtsama uurimuskava vastavalt kursusel omandatud teadmistele erinevatest uurimuste liikidest, uurimustöö põhietappidest ning põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest.
Teadmised sotsioloogiliste uuringute ühiskondlikust kontekstist ning sotsioloogiliste uuringutega seonduvatest eetilistest probleemidest Õppija teab sotsioloogide eetikakoodeksites sõnastatud põhimõtteid, oskab sõnastada sotsioloogiliste uurimustega seonduvaid eetilisi ja praktilisi probleeme ning arutleda nende üle. Suudab tõlgendada sotsioloogilist uurimist laiemas teaduslikus ja ühiskondlikus kontekstis.
Teadmised sotsioloogia distsipliini alustest: Õppijal on teadmised sotsioloogia kui distsipliini olemusest ning selle erinevustest teistest distsipliinidest.
Teadmised erinevatest sotsioloogia valdkondadest. Õppija teab ning oskab kirjeldada põhilisi uurimisvaldkondi. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste lahterdamiseks.
Teadmised põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest: Õppija teab ning oskab kirjeldada, liigitada ja iseloomustada põhilisi andmekogumismeetodeid (s.h. valimi moodustamise meetodeid) ning andmeanalüüsi meetodeid, suudab neid seostada erinevate metodoloogiliste paradigmadega, hinnata nende sobilikkust erinevatele uurimisküsimustele. Õppija oskab vastavat teadmist rakendada konkreetsete uurimuste iseloomustamiseks.
Oskused lugeda sotsioloogilisi tekste. Õppija oskab lugeda lihtsamaid erialaseid eesti- ja ingliskeelseid tekste ning nendest välja tuua olulisema.
Oskused rakendada praktikas lihtsamaid andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodeid. Õppija suudab iseseisvalt läbi viia väiksemahulise andmekogumise ja andmeanalüüsiga seonduvaid töösamme ning oma tegevust kriitiliselt hinnata.
Oskus kavandada iseseisvalt empiirilist uurimustööd. Õppija oskab sõnastada omavalitud uurimisprobleemist lähtuva empiirilise uurimisküsimuse ning koostada selle põhjal lihtsama uurimuskava vastavalt kursusel omandatud teadmistele erinevatest uurimuste liikidest, uurimustöö põhietappidest ning põhilistest andmekogumis- ja analüüsimeetoditest.
Teadmised sotsioloogiliste uuringute ühiskondlikust kontekstist ning sotsioloogiliste uuringutega seonduvatest eetilistest probleemidest Õppija teab sotsioloogide eetikakoodeksites sõnastatud põhimõtteid, oskab sõnastada sotsioloogiliste uurimustega seonduvaid eetilisi ja praktilisi probleeme ning arutleda nende üle. Suudab tõlgendada sotsioloogilist uurimist laiemas teaduslikus ja ühiskondlikus kontekstis.
Õppejõud
Dotsent Liis Ojamäe, PhD; Kristina Lindemann, PhD; Agnes Altmets, MA
Eeldusaine 1
Aine on eelduseks
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub