Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika III (MLM7306.DT)
Õppeaine kood
MLM7306.DT
vana ainekood
MLM7306
Õppeaine nimetus eesti k
Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika III
Õppeaine nimetus inglise k
Teaching Methods of Mathematics and Physics III
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Tutvustada põhikooli II ja III kooliastme matemaatika- ja füüsikakursuse ülesehitust, ainealast sisu sisu ja käsitletavate mõistete õpetamise metoodikat.
Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid.
Tutvustada mõõtmisega seotud mõistete ja geomeetriaalaste mõistete õpetamise metoodikat.
Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel.
Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega.
Ainespetsiifikast lähtuvalt kujundada erinevate maailmapraktikas kasutatavate füüsika õpetamise meetodite ja ülddidaktika elementide kasutamisoskust. Kujundada arusaam klassikalise termodünaamika alustest mikroskoopilisel tasandil.
Võimaldada teadmiste süvenemist termodünaamika II printsiibist kui universaalsest loodusseadusest.
Toetada statistilise füüsika põhiteadmiste omandamist ning nende rakendamist mikrotasandil.
Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid.
Tutvustada mõõtmisega seotud mõistete ja geomeetriaalaste mõistete õpetamise metoodikat.
Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel.
Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega.
Ainespetsiifikast lähtuvalt kujundada erinevate maailmapraktikas kasutatavate füüsika õpetamise meetodite ja ülddidaktika elementide kasutamisoskust. Kujundada arusaam klassikalise termodünaamika alustest mikroskoopilisel tasandil.
Võimaldada teadmiste süvenemist termodünaamika II printsiibist kui universaalsest loodusseadusest.
Toetada statistilise füüsika põhiteadmiste omandamist ning nende rakendamist mikrotasandil.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Õppeainet läbitakse paralleelselt matemaatika õppeainega “Geomeetria tasandil ja ruumis” ja füüsika õppeainega “ Optika ja aine struktuur”.
Mõõtmise olemus. Mõõtühikute süsteemid. Statistilised uuringud. Tõenäosuse mõiste.
Meetrilised seosed hulknurgas; hulknurkade kongruentsuse ja sarnasuse tunnused. Ringjoon ja ring. Täisnurkse kolmnurga trigonomeetria. Konstruktsioonid sirkli ja joonlauaga. Hulktahukad ja pöördkehad ning nende pindalad ja ruumalad.
Geomeetria õpetamise eesmärgid põhikoolis, propedeutiline ja süstemaatiline geomeetriakursus. Tõestamine koolimatemaatikas. Statistilise mõtlemise arendamine, statistika ja tõenäosusteooria elemendid põhikoolis.
Aatomifüüsika alused: Bohri aatomimudel, kvantmehhaaniline aatomimudel, röntgenikiirgus, Moseley seadus. Tuumafüüsika alused: Radioaktiivsus. aatomituuma koostis, tuumajõud, seoseenergia, tuumareaktsioonid. Elementaarosakesed. Kiirguse ja aine interaktsioon, radioaktiivse kiirguse mõõtmine.
Tõenäosusteooria elemente. Kvantmehaanika mõisteid. Entroopia ja tasakaalulised jaotused. Clausiuse võrratus. Soojusmasina kasutegur. Entroopia füüsikalised tõlgendused. Fermi- Dirac`i jaotus, Bose`-Einsteini jaotus, klassikaline jaotus, Maxwelli jaotus kiiruste järgi. Klassikaline ideaalne gaas. Molekulide sisemised vabadusastmed. Soojusmahtuvuse Plancki jaotus, Plancki jaotuse rakendusi. Termodünaamilised potentsiaalid.
Mõõtmise olemus. Mõõtühikute süsteemid. Statistilised uuringud. Tõenäosuse mõiste.
Meetrilised seosed hulknurgas; hulknurkade kongruentsuse ja sarnasuse tunnused. Ringjoon ja ring. Täisnurkse kolmnurga trigonomeetria. Konstruktsioonid sirkli ja joonlauaga. Hulktahukad ja pöördkehad ning nende pindalad ja ruumalad.
Geomeetria õpetamise eesmärgid põhikoolis, propedeutiline ja süstemaatiline geomeetriakursus. Tõestamine koolimatemaatikas. Statistilise mõtlemise arendamine, statistika ja tõenäosusteooria elemendid põhikoolis.
Aatomifüüsika alused: Bohri aatomimudel, kvantmehhaaniline aatomimudel, röntgenikiirgus, Moseley seadus. Tuumafüüsika alused: Radioaktiivsus. aatomituuma koostis, tuumajõud, seoseenergia, tuumareaktsioonid. Elementaarosakesed. Kiirguse ja aine interaktsioon, radioaktiivse kiirguse mõõtmine.
Tõenäosusteooria elemente. Kvantmehaanika mõisteid. Entroopia ja tasakaalulised jaotused. Clausiuse võrratus. Soojusmasina kasutegur. Entroopia füüsikalised tõlgendused. Fermi- Dirac`i jaotus, Bose`-Einsteini jaotus, klassikaline jaotus, Maxwelli jaotus kiiruste järgi. Klassikaline ideaalne gaas. Molekulide sisemised vabadusastmed. Soojusmahtuvuse Plancki jaotus, Plancki jaotuse rakendusi. Termodünaamilised potentsiaalid.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Aine läbinud üliõpilane:
Teab ja tunneb elementaargeomeetria põhimõisteid, oskab põhjendada kursuse raames käsitletavaid teoreeme; oskab lahendada elementaargeomeetria ülesandeid; suudab põhjendada konstruktsioonülesannete lahendamise ideid; oskab rakendada tasandigeomeetria mõisteid lihtsamate ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel.
Teab, millised tegurid mõjutavad füüsikaõpet ja millised arengud on läbinud füüsikaõpe Eestis ja maailmas.
Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga.
Oskab rakendada statistika alaseid teadmisi termodünaamikaga seonduvate probleemide analüüsimisel;
Oskab kirjeldada termodünaamilisi süsteeme mikroskoopilisel tasandil statistilise füüsika meetodite abil;
Oskus kasutada kiirgusfüüsikas kasutatavate mõõteriistu, mõõta preparaatide radioaktiivsust ja rakendada kaitsevahendeid;
Iseseisvate ülesannete püstitamise ja lahendmise suutlikkus aine ehitust puudutavas valdkonnas.
Tunneb mõõtmise õpetamise metoodikat, oskab vastavat metoodikat rakendada nii matemaatika kui ka füüsikaõppes.
Tunneb õppekavva kuuluvate geomeetrialaste mõistete õpetamise metoodikat ja ülesannete lahendamise metoodikat.
Oskab tõestada põhikooli matemaatikakursusesse kuuluvaid teoreeme.
Oskab lahendada lihtsamaid statistika ja klassikalise tõenäosuse ülesandeid.
Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi.
Oskab lahendada põhikooli õpikutes olevaid füüsika- ja matemaatikaülesandeid;
Omab ülevaadet matemaatika metoodika alasest õppekirjandusest.
Analüüsib oma tegevust õpetajana (eneseanalüüs) ning annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu, oskab kriitiliselt mõelda ja tegutseda.
Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel.
Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale.
Aine läbinud üliõpilane:
Teab ja tunneb elementaargeomeetria põhimõisteid, oskab põhjendada kursuse raames käsitletavaid teoreeme; oskab lahendada elementaargeomeetria ülesandeid; suudab põhjendada konstruktsioonülesannete lahendamise ideid; oskab rakendada tasandigeomeetria mõisteid lihtsamate ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel.
Teab, millised tegurid mõjutavad füüsikaõpet ja millised arengud on läbinud füüsikaõpe Eestis ja maailmas.
Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga.
Oskab rakendada statistika alaseid teadmisi termodünaamikaga seonduvate probleemide analüüsimisel;
Oskab kirjeldada termodünaamilisi süsteeme mikroskoopilisel tasandil statistilise füüsika meetodite abil;
Oskus kasutada kiirgusfüüsikas kasutatavate mõõteriistu, mõõta preparaatide radioaktiivsust ja rakendada kaitsevahendeid;
Iseseisvate ülesannete püstitamise ja lahendmise suutlikkus aine ehitust puudutavas valdkonnas.
Tunneb mõõtmise õpetamise metoodikat, oskab vastavat metoodikat rakendada nii matemaatika kui ka füüsikaõppes.
Tunneb õppekavva kuuluvate geomeetrialaste mõistete õpetamise metoodikat ja ülesannete lahendamise metoodikat.
Oskab tõestada põhikooli matemaatikakursusesse kuuluvaid teoreeme.
Oskab lahendada lihtsamaid statistika ja klassikalise tõenäosuse ülesandeid.
Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi.
Oskab lahendada põhikooli õpikutes olevaid füüsika- ja matemaatikaülesandeid;
Omab ülevaadet matemaatika metoodika alasest õppekirjandusest.
Analüüsib oma tegevust õpetajana (eneseanalüüs) ning annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu, oskab kriitiliselt mõelda ja tegutseda.
Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel.
Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale.
Õppejõud
lekt Tiiu Kaljas, Berit Väli
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub