Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika II (MLM7305.DT)
space
Õppeaine kood
MLM7305.DT
vana ainekood
MLM7305
Õppeaine nimetus eesti k
Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika II
Õppeaine nimetus inglise k
Teaching Methods of Mathematics and Physics II
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Tutvustada põhikooli II ja III kooliastme vastavate matemaatika- ja füüsikakursuse ülesehitust, ainealast sisu ja käsitletavate mõistete õpetamise metoodikat. Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid.Tutvustada võimalusi õpilaste loodustunnetuse arendamiseks põhikoolis.
Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel.
Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega.
Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust.
Teha ülevaade õppevahendite/katsevahendite ohutust kasutamisest ja säilitamisest.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Õppeainet läbitakse paralleelselt matemaatika õppeainega “Diferentsiaal- ja integraalarvutus” ja füüsika õppeainega “Elekter ja magnetism”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks.
Mis on algebra? Algebralised avaldised ja samasusteisendusded. Algebralised võrrandid ja võrratused, nende liigitus. Võrrandite ja võrratuste samaväärsus. Algebraliste võrrandite ja võrratuste lahendus-meetodid. Algebraliste võrrandisüsteemide samaväärsus, võrrandisüsteemide lahendamise mitmesuguseid võtteid. Probleemülesannete lahendamise erinevad strateegiad. Tekstülesanded võrrandite, võrratuste ja vastavate süsteemide koostamise kohta. Algebra mõisted ja ülesanded põhikooli III kooliastme matemaatikakursuse, selle teema käsitlemise metoodika. Tekstülesannete lahendamise metoodika. Funktsiooni mõiste propedeutika. Elektriväli vaakumis ja dielektrikutes, juhid elektriväljas. Alalisvoolu seaduspärasused. Magnetväli nii vaakumis kui aines ning ainete magnetilised omadused. Elektromagnetiline induktsioon ja sellega seotud nähtused: laetud osakeste liikumine elektri- ja magnetväljas, elektrilised võnkumised ja elektromagnetväli. Põhilised laboratoorsed tööd
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Aine läbinud üliõpilane:
Tunneb põhikooli matemaatika ja füüsika õppekava ülesehitust ja selle sisu.
Oskab selgitada algebra olemust.
Oskab algebralist mõtteviisi rakendada nii matemaatiliste seoste kui ka füüsikaliste protsesside kirjeldamisel.
Tunneb algebraliste mõistete käsitlemise metoodikat ja vastavate ülesannete, nii matemaatika kui ka füüsika, lahendamise võtteid.
Teab, kuidas seostada matemaatika- ja füüsikaõpetust.
Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi
Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud teemade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga.
Omab teadmisi ja arusaama elektromagnetismi põhilistest seaduspärasustest
Oskab läbi viia laboratoorseid töid, sh luua nende tarbeks juhendeid, ja kasutada arvutisimulatsioone.
Oskab süstematiseerida, hoiustada ja kasutada erinevaid katsevahendeid.
Omab ülevaadet metoodika alasest õppekirjandusest.
Teab demonstratsioon- ja katsevahendite kasutamise ohutustehnikat ja säilitamise nõudeid ning järgib neid.
Oskab õpetamiseks vajalikke demonstratsioon- ja katsevahendeid kasutada ja hooldada.
Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel.
Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale.
Õppejõud
lekt Tiiu Kaljas, Berit Väli
space