Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika I (MLM7304.DT)
Õppeaine kood
MLM7304.DT
vana ainekood
MLM7304
Õppeaine nimetus eesti k
Matemaatika ja füüsika õpetamise metoodika I
Õppeaine nimetus inglise k
Teaching Methods of Mathematics and Physics I
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Tutvustada põhikooli II ja III kooliastme vastavate matemaatika- ja füüsikakursuse ülesehitust, ainealast sisu ja käsitletavate mõistete õpetamise metoodikat.
Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid.
Tutvustada võimalusi õpilaste loodustunnetuse arendamiseks põhikoolis.
Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel.
Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega.
Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust.
Teha ülevaade õppevahendite/katsevahendite ohutust kasutamisest ja säilitamisest.
Käsitleda koolimatemaatika ja –füüsika mõisteid süvendatult ja tutvustada vastavate ülesannete lahendusmeetodeid.
Tutvustada võimalusi õpilaste loodustunnetuse arendamiseks põhikoolis.
Luua seoseid koolimatemaatika ja -füüsika teemade vahel.
Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Anda ülevaade teoreetilistest ja praktilistest oskustest; oskustest tööks erinevate vahenditega (sh erinevad infotehnoloogilised vahendid, keskkonnad jmt), kirjandusega, õppekava ning õppekirjandusega.
Kujundada eeldused innustada õpilasi huvituma loodusteadustest ning kujundada õpilaste loodusteadusliku kirjaoskust.
Teha ülevaade õppevahendite/katsevahendite ohutust kasutamisest ja säilitamisest.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Õppeainet läbitakse paralleelselt matemaatika õppeainega “Arvuteooria ja algebra” ja füüsika õppeainega “Mehaanika ja soojusõpetus”. Üliõpilasel tekib läbi selle arusaamine, millised võimalused koolis on eeltoodud kursuste materjali näitlikustamiseks, õpilastes huvi tekitamiseks, hindamiseks.
Arvuhulgad ja nende omadused, tehted vastavates arvuhulkades (naturaalarvud,täisarvud, ratsionaalarvud, irratsionaalarvud ja reaalarvud). Protsentarvutus, võrdeline ja pöördvõrdeline jaotamine. Algebralised samasusteisendused, täisavaldised, murdavaldised, juuravaldised.
Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Põhilised laboratoorsed tööd mehaanika kursuse kohta.
Põhikooli riiklik õppekava, matemaatika ja füüsika õpetamise eesmärid, õppemeetodid ja vormid. Arvuhulkade õpetamise metoodika. Füüsikatunni struktuur ja eesmärgid. Füüsika ja matemaatilise keele sarnasused ja erinevused. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, laboratoorsed tööd, uurimuslik- ja õuesõpe.
Arvutamine põhikooli III kooliastme füüsikakursuses.
Matemaatika ja füüsika integratsioon teiste õppeainetega.
Haridustehnoloogia kasutamine õppeprotsessis ning lisaks demonstratsioonkatsed (sh simulatsioonid) ja katsevahendid.
Projektõpe erinevate probleemülesannete lahendamiseks (lõiminguprojektid). Õppematerjalide koostamine (sh laborijuhendite koostamine).
Arvuhulgad ja nende omadused, tehted vastavates arvuhulkades (naturaalarvud,täisarvud, ratsionaalarvud, irratsionaalarvud ja reaalarvud). Protsentarvutus, võrdeline ja pöördvõrdeline jaotamine. Algebralised samasusteisendused, täisavaldised, murdavaldised, juuravaldised.
Ainepunkti ja absoluutselt jäiga keha kinemaatika. Kulgliikumise dünaamika: Newtoni seadused, jõud, mass, gravitatsioon. Staatika. Töö ja mehaaniline energia. Pöördliikumise dünaamika. Jäävusseadused. Vedelike ja gaaside mehaanika. Põhilised laboratoorsed tööd mehaanika kursuse kohta.
Põhikooli riiklik õppekava, matemaatika ja füüsika õpetamise eesmärid, õppemeetodid ja vormid. Arvuhulkade õpetamise metoodika. Füüsikatunni struktuur ja eesmärgid. Füüsika ja matemaatilise keele sarnasused ja erinevused. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, laboratoorsed tööd, uurimuslik- ja õuesõpe.
Arvutamine põhikooli III kooliastme füüsikakursuses.
Matemaatika ja füüsika integratsioon teiste õppeainetega.
Haridustehnoloogia kasutamine õppeprotsessis ning lisaks demonstratsioonkatsed (sh simulatsioonid) ja katsevahendid.
Projektõpe erinevate probleemülesannete lahendamiseks (lõiminguprojektid). Õppematerjalide koostamine (sh laborijuhendite koostamine).
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Aine läbinud üliõpilane:
Tunneb põhikooli matemaatika ja füüsika õppekava ülesehitust ja selle sisu.
Saab aru arvuhulkade laiendamise vajalikkusest ja selle tähtsusest matemaatika ja füüsika kursuste omandamisel.
Tunneb arvuhulkade seotud mõistete õpetamise ja ülesannete lahendamise metoodikat.
Teab, milliseid matemaatika - alaseid teadmisi vajatatakse füüsikakursuse omandamiseks.
Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga.
Oskab läbi viia laboratoorseid töid, kasutada õpetamiseks arvutisimulatsioone ning õpetada põhikooliõpilast lahendama füüsika ülesandeid.
Oskab süstematiseerida, hoiustada ja kasutada erinevaid katsevahendeid.
Oskab luua ja arendada (laboratoorsete) tööde.
Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi.
Oskab lahendada põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpikutes olevaid ülesandeid.
Omab ülevaadet metoodika alasest õppekirjandusest.
Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel.
Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale.
Aine läbinud üliõpilane:
Tunneb põhikooli matemaatika ja füüsika õppekava ülesehitust ja selle sisu.
Saab aru arvuhulkade laiendamise vajalikkusest ja selle tähtsusest matemaatika ja füüsika kursuste omandamisel.
Tunneb arvuhulkade seotud mõistete õpetamise ja ülesannete lahendamise metoodikat.
Teab, milliseid matemaatika - alaseid teadmisi vajatatakse füüsikakursuse omandamiseks.
Oskab tõsta õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, siduda igapäevaelu nähtusi õpitavaga.
Oskab läbi viia laboratoorseid töid, kasutada õpetamiseks arvutisimulatsioone ning õpetada põhikooliõpilast lahendama füüsika ülesandeid.
Oskab süstematiseerida, hoiustada ja kasutada erinevaid katsevahendeid.
Oskab luua ja arendada (laboratoorsete) tööde.
Oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi.
Oskab lahendada põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpikutes olevaid ülesandeid.
Omab ülevaadet metoodika alasest õppekirjandusest.
Kasutab IKT vahendeid ülesannete lahendamisel ja õppeprotsessi planeerimisel.
Pädev esitama e-portfoolio abil enda loodud õppematerjale.
Õppejõud
lekt Tiiu Kaljas, Berit Väli
Aine on eelduseks
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub