Põhikooli matemaatika õpetamise metoodika (MLM7108.DT)
Õppeaine kood
MLM7108.DT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Põhikooli matemaatika õpetamise metoodika
Õppeaine nimetus inglise k
Methodology of Teaching Mathematics in Basic School
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
arvestus
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Õppeaine eesmärgiks on võimaldada üliõpilastele ülevaate saamine põhikooli II ja III kooliastme matemaatikakursuse sisust ja selle õpetamise metoodikast ning võimaldada neil õpitut praktikas rakendada. Kujundada üliõpilastes valmisolek õpetajatööks vastavas kooliastmes.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
II ja III kooliastme matemaatikaõppe eesmärgid, kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud. II ja III kooliastme matemaatikaõppe õpitulemused ning õppesisu. Matemaatikapädevus ja selle kujunemise toetamine. Kolm matemaatilist protsessi: formuleerimine, lahendamine ja tõlgendamine. Naturaalarvude õpetus. Arvutaju ja selle arendamine. Number Talks metoodika. Hariliku murru mõiste, selle viis tähendust ning õpetamise metoodika. Protsentõpetus. Kümnendmurdude õpetus. Aditiivne ja multiplikatiivne mõtlemine. Proportsionaalse mõtlemise kujunemise trajektoor. Õpilaste lahendusstrateegiad proportisonaalse mõtlemise ülesannetes. Negatiivse arvu mõiste ja tehted ratsionaalarvudega. Algebra õpetuse viis suurt ideed. Võrrand põhikoolis matemaatikas. Samasusteisendused täis- ja murdavaldistega, lineaar- ja ruutvõrrandid ning nende süsteemid. Funktsiooni mõiste propedeutika, võrdeline ja pöördvõrdeline seos, lineaar- ja ruutfunktsioon. Tekstülesanded ja nende õpetamise metoodika. Geomeetria õpetamise eesmärgid, propedeutiline ja süstemaatiline geomeetriakursus. Pindala ja ruumala mõistete kujundamine. Matemaatika mõistete ja seoste vaatlemine neljal erineval tasandil: arvuline, sõnaline, algebraline, visuaalne. Defineerimisest ja tõestamisest II ja III kooliastmes. Peastarvutamine ja erinevad strateegiad. Üliõpilane valmistab ette metoodika kursusele toetudes metoodikaalased praktikumiülesanded, katsetades osaliselt neid klassisituatsioonis, milledele saab tagasisidet õpilastelt, juhendavalt õpetajalt, kaasüliõpilastelt ja õppejõult. Ülesandeid täidetakse (kokkuleppel koolipoolse juhendajaga) koolikeskkonnas vastavalt individuaalsele tegevuskavale.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- tunneb põhikooli matemaatika õppekava ülesehitust;
- tunneb põhikooli matemaatika õppekavva kuuluvate matemaatiliste mõistete õpetamise metoodikat ja ülesannete lahendamise metoodikat;
- oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi;
- oskab põhjendada põhikooli matemaatika õppekavva kuuluvate seoste ja omaduste tõesust;
- oskab lahendada põhikooli õpikutes olevaid matemaatikaülesandeid;
- on omandanud esmased oskused ja kogemused põhikoolimatemaatikaõppe planeerimiseks, ainetunni planeerimiseks ja selle mingi osa realiseerimiseks.
- tunneb põhikooli matemaatika õppekava ülesehitust;
- tunneb põhikooli matemaatika õppekavva kuuluvate matemaatiliste mõistete õpetamise metoodikat ja ülesannete lahendamise metoodikat;
- oskab võrrelda erinevate paralleelõpikute metoodilisi käsitlusi;
- oskab põhjendada põhikooli matemaatika õppekavva kuuluvate seoste ja omaduste tõesust;
- oskab lahendada põhikooli õpikutes olevaid matemaatikaülesandeid;
- on omandanud esmased oskused ja kogemused põhikoolimatemaatikaõppe planeerimiseks, ainetunni planeerimiseks ja selle mingi osa realiseerimiseks.
Õppejõud
Jüri Kurvits
Aine on eelduseks
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub