Maailma loodusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu (MLG6036.LT)
space
Õppeaine kood
MLG6036.LT
vana ainekood
MLG6036
Õppeaine nimetus eesti k
Maailma loodusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu
Õppeaine nimetus inglise k
Physical Geography of the Continents and History of Geographical Discoveries
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Luua võimalused teadmiste kujunemiseks erinevate looduskomponentide vastastikustest seostest erinevates maailmajagudes ning maailma geograafilise kaardi kujunemise põhietappidest.


Õppeaine sisu lühikirjeldus
Maailmajagude looduslikud tingimused(asend, reljeef ühenduses geoloogilise ehituse ja tektooniliste protsessidega, kliima, veestik, mullastik ja maastikulised/loodusvööndid). Inimese ja looduse vahelised suhted eri maailmajagudes.
Teema õppimise käigus omandatakse teadmised looduse esinevate protsesside vahelistest seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest. Teema on oluline Maast tervikpildi kujunemiseks.
Eurooplaste geograafilise maailmapildi kujunemine. Teoreetiliste teadmiste rakendamiseks teevad üliõpilased referaadi etteantud regiooni/riigi kohta. Iseseisev töö: referaadi koostamine ja esitamine seminaril.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Õppijal on teadmised üldistest looduse seaduspärasustest ja protsessidest eri maailmajagudes ning maailma geograafilise kaardi kujunemisest.
Õppija suudab/oskab rakendada teadmisi mistahes etteantud maailma piirkonna kohta: oskab selgitada looduse komponentide vahelisi seoseid maailma erinevates regioonides sealhulgas inimmõju, iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nendevahelisi seoseid.
Õppija oskab koostada teabeallikate abil piirkonna iseloomustust ja tunneb kaardinomenklatuuri.
Õppejõud
Lektor Sirje Siska, MA
space