Eluta loodus (MLF6116.LT)
Õppeaine kood
MLF6116.LT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Eluta loodus
Õppeaine nimetus inglise k
Inanimate Natural Environment
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Neeme Lumi (õpetamise keel: eesti keel)
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
- Toetada tulevaste põhikooli I ja II astme õpetajate (klassiõpetajate) süvendatud füüsika ja keemia alase maailmapildi kujunemist ning eluta looduses toimuvate nähtuste ja nende seaduspärasustest sügavama arusaama kujunemist;
- Toetada praktiliste tööde tegemise kaudu erinevate eluta looduse omaduste, nähtuste ja mõistete õpetamise ja uurimismeetodite tundmaõppimist ja oskust neid meetodeid kasutada alg- ja põhikooli loodusõpetuse tunni läbiviimisel õpilaste loodustunnetuse arendamiseks alg- ja põhikoolis;
- Võimaldada ainealaste teadmiste omandamist ja kasutamise oskuse kujundamine probleemide lahendamiseks;
- Toetada oskuste kujundamist tööks erialase õppekava ja õppekirjandusega;
- Toetada eksperimendi planeerimise, läbiviimise ning analüüsioskuse kujunemist.
- Toetada praktiliste tööde tegemise kaudu erinevate eluta looduse omaduste, nähtuste ja mõistete õpetamise ja uurimismeetodite tundmaõppimist ja oskust neid meetodeid kasutada alg- ja põhikooli loodusõpetuse tunni läbiviimisel õpilaste loodustunnetuse arendamiseks alg- ja põhikoolis;
- Võimaldada ainealaste teadmiste omandamist ja kasutamise oskuse kujundamine probleemide lahendamiseks;
- Toetada oskuste kujundamist tööks erialase õppekava ja õppekirjandusega;
- Toetada eksperimendi planeerimise, läbiviimise ning analüüsioskuse kujunemist.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursuse käigus käsitletavad teemad on järgmised:
- Eluta looduse “keemiline” keskkond. Aine ja materjal. Füüsikalised ja keemilised omadused. Keemiline reaktsioon ja selle tunnused. Puhtad ained ja segud. Disperssed süsteemid: suspensioonid, emulsioonid, aerosoolid, vahud, sudu, udu, kolloidlahused, tõelised lahused. Aine ehitus. Aatomi ehitus. Keemiline element. Radioaktiivsus. Metallid ja mittemetallid. Liht – ja liitained. Perioodilisuse süsteem ja selle seos aatomi ehitusega. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: oksiidid ja nende liigitus. Happed ja nende liigitus, omadused. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: alused ja soolad. Soolade sisaldus looduslikes vetes, vee karedus, mineraalveed. Vesi ja vee omadused. Gaasiliste vedelate ja tahkete ainete lahustuvus vees ja selle sõltuvus tingimustest. Õhk kui gaaside segu. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides. Keskkonnakaitse aktuaalsed küsimused.
- Harjutusülesannete lahendamine hapete keemiliste ja vee keemiliste omaduste kohta.
- Sooritatakse iseseisvalt laboratoorseid töid.
- Eluta looduse „füüsikaline” keskkond. Füüsika keele kasutusest loodusõpetuses põhikoolis. Füüsikas (loodusõpetuses) kasutatavad uurimismeetodid: teoreetline ja eksperimentaalne. Eksperiment loodusõpetuses: demonstratsioonkatse, eksperiment, laboratoorne töö ja kodused katsed. Õppevahendid loodusõpetuses: õpik, töövihik, tehnilised vahendid ja kastevahendid, isevalmistatud katsevahendid, kirjandus. Põhimõisted: aeg, pikkus, mass, temperatuur, voolutugevus, valgustugevus ainehulk: mõõtmine ja vahendid mõõtmiseks, suuruse ajaloost, ohutustehnikast, rakendused, eri ainevaldkondade vahelised seosed. Mikro-, Makro- ja Megamaailm. Astronoomia mõisted põhikoolis, vaatlused. Meedialabor.
- Välivaatlused - taevavaatlus ja päikese vaatlus.
- Harjutusülesannete lahendamine.
- Sooritatakse iseseisvalt laboratoorseid töid.
- Eluta looduse “keemiline” keskkond. Aine ja materjal. Füüsikalised ja keemilised omadused. Keemiline reaktsioon ja selle tunnused. Puhtad ained ja segud. Disperssed süsteemid: suspensioonid, emulsioonid, aerosoolid, vahud, sudu, udu, kolloidlahused, tõelised lahused. Aine ehitus. Aatomi ehitus. Keemiline element. Radioaktiivsus. Metallid ja mittemetallid. Liht – ja liitained. Perioodilisuse süsteem ja selle seos aatomi ehitusega. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: oksiidid ja nende liigitus. Happed ja nende liigitus, omadused. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: alused ja soolad. Soolade sisaldus looduslikes vetes, vee karedus, mineraalveed. Vesi ja vee omadused. Gaasiliste vedelate ja tahkete ainete lahustuvus vees ja selle sõltuvus tingimustest. Õhk kui gaaside segu. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides. Keskkonnakaitse aktuaalsed küsimused.
- Harjutusülesannete lahendamine hapete keemiliste ja vee keemiliste omaduste kohta.
- Sooritatakse iseseisvalt laboratoorseid töid.
- Eluta looduse „füüsikaline” keskkond. Füüsika keele kasutusest loodusõpetuses põhikoolis. Füüsikas (loodusõpetuses) kasutatavad uurimismeetodid: teoreetline ja eksperimentaalne. Eksperiment loodusõpetuses: demonstratsioonkatse, eksperiment, laboratoorne töö ja kodused katsed. Õppevahendid loodusõpetuses: õpik, töövihik, tehnilised vahendid ja kastevahendid, isevalmistatud katsevahendid, kirjandus. Põhimõisted: aeg, pikkus, mass, temperatuur, voolutugevus, valgustugevus ainehulk: mõõtmine ja vahendid mõõtmiseks, suuruse ajaloost, ohutustehnikast, rakendused, eri ainevaldkondade vahelised seosed. Mikro-, Makro- ja Megamaailm. Astronoomia mõisted põhikoolis, vaatlused. Meedialabor.
- Välivaatlused - taevavaatlus ja päikese vaatlus.
- Harjutusülesannete lahendamine.
- Sooritatakse iseseisvalt laboratoorseid töid.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teab aine ja materjali füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning oskab nimetada keemiliste reaktsioonide tunnuseid, mida teab juba varemõpitust;
- oskab tuua näiteid puhastest ainetest, segudest ja disperssetest süsteemidest ning teab nende kasutust igapäevaelus;
- oskab kirjeldada aatomi ehitust ja teab perioodilisuse süsteemi seost aatomi ehitusega;
- teab liht- ja liitainete ning metallide ja mittemetallide klassifitseerimise põhimõtteid;
- oskab nimetada vee keemilisi omadusi ja teab hapniku tähtsust looduslikes protsessides;
- teab ja oskab kirjeldada eluta looduse füüsikalises keskkonnas ilmnevaid nähtusi ja seaduspärasusi, nimetada nende olulisi füüsikalisi tunnuseid ning neid analüüsida;
- mõistab füüsikaliste suuruste tähtsust looduses toimuvate protsesside uurimisel ning oskab selgitada füüsikaliste nähtuste tekkepõhjuseid ja tuua näiteid igapäevaelust;
- oskab praktiliselt mõõta varasemalt õpituid igapäevaelus leitavaid füüsikalisi suurusi ning oskab analüüsida saadud katsetulemusi, neid võrrelda varemõpitud teooriast tulenevate järeldustega ja anda hinnangut oma tegevusele;
- oskab kasutada erinevaid infoallikaid (teatmikud, käsiraamatud, internet jmt) erinevates füüsika ja keemia valdkondades ettetulevate probleemide lahendamisel.
- teab aine ja materjali füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning oskab nimetada keemiliste reaktsioonide tunnuseid, mida teab juba varemõpitust;
- oskab tuua näiteid puhastest ainetest, segudest ja disperssetest süsteemidest ning teab nende kasutust igapäevaelus;
- oskab kirjeldada aatomi ehitust ja teab perioodilisuse süsteemi seost aatomi ehitusega;
- teab liht- ja liitainete ning metallide ja mittemetallide klassifitseerimise põhimõtteid;
- oskab nimetada vee keemilisi omadusi ja teab hapniku tähtsust looduslikes protsessides;
- teab ja oskab kirjeldada eluta looduse füüsikalises keskkonnas ilmnevaid nähtusi ja seaduspärasusi, nimetada nende olulisi füüsikalisi tunnuseid ning neid analüüsida;
- mõistab füüsikaliste suuruste tähtsust looduses toimuvate protsesside uurimisel ning oskab selgitada füüsikaliste nähtuste tekkepõhjuseid ja tuua näiteid igapäevaelust;
- oskab praktiliselt mõõta varasemalt õpituid igapäevaelus leitavaid füüsikalisi suurusi ning oskab analüüsida saadud katsetulemusi, neid võrrelda varemõpitud teooriast tulenevate järeldustega ja anda hinnangut oma tegevusele;
- oskab kasutada erinevaid infoallikaid (teatmikud, käsiraamatud, internet jmt) erinevates füüsika ja keemia valdkondades ettetulevate probleemide lahendamisel.
Õppejõud
PhD Neeme Lumi, PhD Viiu Sillaste, PhD Katrin Laas
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub