Õppeaine nimetus eesti k
Füüsikalise maailma alused
Õppeaine nimetus inglise k
Concepts of the Physical World
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Võimaldada kehade liikumise ja vastastikmõju esmaste teadmiste ja arusaamade kujundamist.
Võimaldada kehade mehaaniliste ja elektriliste vastastikmõju esmaste teadmiste kujundamist.
Kujundada oskused kaasaegsete mõõtmis- ja analüüside teostamiseks.
Arendada suutlikkus kasutada erinevaid õpetamismeetodeid õpilaste loodustunnetuse arendamiseks II ja III kooliastmes loodusõpetuse raames.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamises. Füüsikaliste suuruste mõõtmine, mõõtmisviga ja mõõtemääramatus ja selle arvutamine, erinevad meetodid ja õpetamisvõimalused. Arvutustehnika kasutamine mõõtmiste läbiviimistel ja mõõtetulemuste analüüsil. Erinevate füüsikaliste suuruste mõõtemeetodid ja mõõtmistehnika.
Mehaanika üldmõisted: punktmass, taustsüsteem, koordinaadid. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Perioodilised liikumised. Kulg- ja perioodilised liikumised looduses.
Newtoni seadused. Jõud ja jõudude liitmine. Resultantjõud. Näiteid konstantse kiirusega liikumise kohta jõudude tasakaalustumisel. Impulss. Jõud kui keha impulsi muutumise põhjus. Erinevat tüüpi jõud. Mass ja gravitatsioon. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, hõõrdejõud, takistusjõud jne. Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud.
Töö ja mehaaniline energia. Erinevad energia liigid. Kineetiline ja potentsiaalne energia. Jäävusseadused: mehaanilise energia jäävusseadus, impulsijäävusseadus ja selle ilmnemised ning rakendused liikluses, spordis jm.
Keha tihedus ja tiheduse muutumine. Tihedusest tingitud efektid: Archimedese seadus – ujuvus ja uppumine.
Elektrivool ja vooluahel, vooluallikad, hõõrdeelekter. Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng, elektron, aatom. Laengu jäävuse seadus. Coulomb’i seadus.
Mehaanika- ja elektriõpetuse didaktika ja füüsika õpetamise metoodika loodusõpetuses, praktiliste tööde läbiviimise metoodika. Frontaalsete laboritööde metoodika koolis.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- oskab sooritada lihtsamaid katseid kehade vastastikmõju, liikumise ja vooluringi uurimisel;
- saab aru ja kirjeldab erinevaid liikumise viise, oskab tuua näiteid erinevate liikumisviiside kohta ja oskab kujutada graafikul;
- teab erinevaid vastastikmõju liike;
- oskab arvutustehnikat rakendada mõõtmiste läbiviimisel ja mõõteandmete analüüsil;
- oskab läbi viia praktilisi töid II ja III kooliastmes antud valdkonnast ja kasutada õpetamise ilmestamiseks infotehnoloogilisi vahendeid;
- oskab läbi viia andmete statistilist analüüsi, kujutada andmeid graafikul
Õppejõud
dotsent Katrin Laas, PhD; Neeme Lumi PhD
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub