Õppekava ja haridusmuutused (KAD8070.HR)
space
Õppeaine kood
KAD8070.HR
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Õppekava ja haridusmuutused
Õppeaine nimetus inglise k
Curriculum and Educational Change
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
arvestus
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Maria Erss (õpetamise keel: inglise keel)
Õppeaine eesmärgid
Kursuse eesmärk on süvendada arusaamist õppekavast kui formaalhariduse kesksest osast ja selle intellektuaalsest raamistikust ning praktilistest probleemidest, ja õppekavateooriast kui 20. sajandil tekkinud interdistsiplinaarsest lähenemisest haridusuuringutele. Õppekavateooria aitab mõista haridusreformide ja –liikumiste ajaloolist, poliitilist, ideoloogilist ja sotsiaalset konteksti. Analüüsides erinevate riikide haridusreforme ja nende ideoloogilisi ja teoreetilisi aluseid, õpitakse teiste maade kogemusest mõistma õppekava- ja haridusreformide komplekssust ning võrdlema haridusprotsesse arengutega oma kodumaal (Eestis).
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Tegemist on sissejuhatava kursusega õppekava uuringutesse (-teooriasse), mis tegeleb küsimustega nagu mis on õppekava, milline teadmine on kõige väärtuslikum, kas õppekava on produkt või protsess. Uurides koolihariduse filosoofiliselt ja kultuuriliselt erinevaid intellektuaalseid traditsioone nagu Anglo-Ameerika curriculumi ja Saksa/kontinentaalse Euroopa didaktikat, püüame tõlgendada ja mõista nüüdisaegseid haridusprobleeme, näiteks haridust üleilmastumise ja õppekava reformide kontekstis. Käsitleme mõningaid õppekavateooriate klassifikatsioone: näiteks Ellise (2004) järgi jagunevad õppekavateooriad õppija-, ühiskonna- või akadeemiliste teadmiste keskseks. Sellele võib lisada veel biheivioristlik-mänedžeristliku suuna. Käsitleme Tyleri (1949) ja Taba (1962) õppekavaarendusmudelit ja võrdleme neid õppekavadisaini loogikaga.Tutvume ka mõne kriitilise lähenemisega õppekavauuringutele, n. õppekava rekontseptualiseerimise suunaga, mis kujunes 1970ndatel aastatel kriitilise vastusena tehnokraatlikule ja mänedžeristlikule, õpitulemustele ja pädevustele ning pidevale testimisele suunatud õppekava käsitlusele. Kriitliste suundade all kerkisid esile küsimused nagu kelle teadmine domineerib õppekavas ja kelle huvides see on? Luubi alla võeti õppija erinevad identiteedid nagu sugu, sotsiaalne staatus, klass, rahvus, rass, seksuaalne sättumus või religioon ja kuidas need võivad erinevates kombinatsioonides taastoota hariduses ebavõrdsust. Analüüsime ka erinevate riikide õppekavareforme ja nende taotletud ja mittesoovitud tagajärgi.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- suudab osa võtta intellektuaalsetest vestlustest õppekavapoliitika ja –teooria ning aktuaalsete õppekavaprobleemide teemal;
- oskab uurida õppekava kriitiliselt ja võrdlevalt ja luua valdkonnas uut teadmist;
- on võimeline tõlgendama omaenda hariduskogemusi ja tähelepanekuid, tuginedes teadmistele õppekavateooriast.
Õppejõud
Maria Erss
Lisainfo
Hindamismeetodid:
- Aktiivne osalemine vestlustes igaks kohtumiseks loetud kirjanduse teemal
- Loetud artikli tutvustamine teistele
- Grupitöö või individuaalne töö: suuliselt esitletud juhtumianalüüs õppekavareformidest oma valitud riigis
- Individuaalne essee kursuse jooksul avastatud õppekavaprobleemist (võib kasutada individuaalseks ettekandeks või grupitööks ettevalmistatud materjali või muud probleemi), mis toetub kursuse jooksul käsitletud kirjandusele.
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub
space