Infokäitumise ja -otsingu teooriad (INT7097.DT)
Õppeaine kood
INT7097.DT
vana ainekood
INT7097
Õppeaine nimetus eesti k
Infokäitumise ja -otsingu teooriad
Õppeaine nimetus inglise k
Information Behavior and Retrieval
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
22
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
eksam
2020/2021 sügissemestri õppejõud
Sirje Virkus (eesti keel) tavaline kursus
2020/2021 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Kujundada teoreetiline raamistik infokäitumise ja -otsingu teooriate hinnanguliseks analüüsimiseks ning arendada üliõpilaste intellektuaalseid oskusi infokäitumise, info hankimise, infootsingu ja infopädevuse uuringute valdkonnas: kontseptuaalset täpsust terminite defineerimisel, analüütilist täpsust erialakirjanduse analüüsimisel, tühimike määratlemist kaasaegses teadustöös, objektiivseid hinnanguid empiirilistele uuringutele ja efektiivse esinemise oskusi konverentsil, virtuaalsetel foorumitel ja auditooriumis.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Aines käsitletakse järgmisi teemavaldkondi:
- Uurimisvaldkonna areng, arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused. Põhimõisted ja nende käsitlused. Teoreetiline raamistik info hankimise, otsingu ja infopädevuse hinnanguliseks analüüsimiseks.
- Infootsingu füüsiline paradigma.
- Infootsingu kognitiivne paradigma.
- Teooriad, mudelid, uurimisstrateegiad ja -meetodid infokäitumise uurimisel.
- Infopädevuse biheivioristlikud, protsessipõhised ja relatsioonilised mudelid.
- Infokäitumise, info hankimise ja -otsingu kaasaegsed uuringud.
- Info-, meedia- ja digipädevuste ning infopraktika kaasaegsed uuringud.
- Infokultuuri kaasaegsed uuringud.
- Digitaalse keskkonna ja sotsiaalmeedia mõju infokäitumisele.
Iseseisev töö
Iseseisev töö: Üliõpilastelt eeldatakse, et nad loevad ulatuslikult teemaga seotud olulisemaid uurimistöid ning teevad kaks individuaalülesannet. Lisaks töötab iga üliõpilane eraldi teatud teemaga ja koostab koostöös rühmakaaslastega ulatusliku kirjandusülevaate, uurimistaotluse või ettekande konverentsi jaoks.
Kursusel osalejad jagunevad kolmeks projektimeeskonnaks (igas meeskonnas 4-5 üliõpilast). Iga projektimeeskond valib ühe eelpoolnimetatud teemadest ja lähenemine toimub probleemipõhise õppe põhimõttel. Üliõpilased refereerivad kaaslaste töid ja kommenteerivad neid konstruktiivselt. Teemadega seotud praktilised tööd ja reflekteerimisülesanded esitatakse lähiseminarides.
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:
- Suudab selgitada info hankimise, -otsingu, infopädevuse ja infokäitumise
olemust;
- Tunneb info hankimise, -otsingu, infopädevuse ja infokäitumise teooriaid,
põhikäsitlusi ning mudeleid;
- Tunneb info hankimise, -otsingu ja infopädevusega ning infokäitumisega
seotud peamisi uurimisvaldkondi ja uurijaid;
- Oskab analüüsida, võrrelda ja hinnata info hankimise, -otsingu ja
infopädevuse ning infokäitumise peamisi käsitlusi ja mudeleid;
- Oskab määratleda uurimisprobleeme tänapäeva info hankimise, -otsingu ja infopädevuse ning infokäitumise valdkonnas;
- Suudab osaleda rühmatöös ning omab kommunikatiivseid oskusi
suhtlemiseks erinevate sihtrühmadega.
Hindamismeetodid
Eksamihinne moodustub järgmistest komponentidest:
1) Iseseisvad praktilised tööd (20%)
2) Panus diskussioonidesse (20%)
3) Projektitöö (30%)
4) Projektitöö esitlus (15%)
5) Projektitöö analüüs ja hindamine (15%)
Õppejõud
Prof. Sirje Virkus, PhD
Lisainfo
Eksami sooritamiseks on vajalik rühmatöö ning kõigi praktiliste ülesannete
õigeaegne esitamine. Eksami koondhindes arvestatakse: (1) Iseseisvaid
praktilisi töid (2) Osalemist ja panust aruteludes (3) Projekti ja panust
projektimeeskonnas (4) Projektitöö hindelist kaitsmist (5) Kaasüliõpilaste projekti analüüsi ja hindamist.
Asenduskirjandus
Borgman, C. L. (2000). From Gutenberg to the Global Information
Infrastructure (Digital Libraries and electronic Publishing). MIT Press.
Leidumus: RR
Ellis, D. (1996). Progress and Problems in Information Retrieval. London:
Library Association Publishing. Leidumus: TLÜAR, TTÜR
Ford, N. (2015). Introduction to Information Behaviour. London: Facet
Publishing.
Ingwersen, P. (1992). Information Retrieval Interaction. London; Los Angeles
(Calif.): Taylor Graham. Leidumus: TTÜR.
http://pure.iva.dk/ws/files/31047349/Ingwersen_IRI.pdf
Järvelin, K. (1995). Tekstitiedonhaku tietokannoista: Johdatus periaatteisiin
ja menetelmiin. Jyväskylä: Suomen ATK- Kustannus, 1995. Leidumus:
TLÜAR
Järvelin, K. & Wilson, T.D. (2003). On conceptual models for information
seeking and retrieval research. Information Research, 9(1) paper 163
http://InformationR.net/ir/9-1/paper163.html
Lloyd, A. & Talja, S. (2010). Practising Information Literacy: Bringing
Together Theories and Information Literacy Practice. Wagga Wagga; Centre
for Information Studies, Charles Sturt University. Leidumus: TLÜAR
Maceviciute, E. & Wilson, T. D. (Eds.). (2005). Introducing Information
Management: An Information Research Reader. Facet Publishing. Leidumus:
TLÜAR, TTÜR.
Marchionini, G. (1997). Information Seeking in Electronic Environments.
Cambridge: Cambridge University Press. Leidumus: TLÜAR, TTÜR, RR.
Talja, S,. Hartel, J. (2007). Revisiting the user-centred turn in information
science research: an intellectual history perspective. Information Research,
12(4) paper colis04. http://InformationR.net/ir/12-4/colis/colis04.html
Virkus, S. (2007). Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis.
In: Ülikooliraamatukogu – väärtused, võimalused, väljakutsed. Tallinna
Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 60.aastapäeva teaduskonverents 4.aprillil
2006. Artiklite kogumik. Koost. S. Metsar, T. Loogväli, 24-35. Tallinn.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=2485
Virkus, S. (2003). Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis: I.
Infofoorum : [võrguteavik], 7, 1 http://www.tlu.ee/ifoorum/
ifoorum7/Artiklid/sirje.htm
(kättesaadav e-õppe keskkonna IVA vahendusel)
Wilson, T.D. (1996). Information Behaviour: An Interdisciplinary Perspective. http://informationr.net/tdw/publ/infbehav/cont.html