Inimene ja materiaalne kultuur (AIG6323.HT)
Õppeaine kood
AIG6323.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Inimene ja materiaalne kultuur
Õppeaine nimetus inglise k
Man and Material Culture
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
28
Õpetamise semester
kevad
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud on määramata
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Anda ülevaade materiaalse kultuuri kasutusvõimalustest kultuuride tõlgendamisel.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Loengusarjas ja seminarides tutvustatakse inimühiskonna arengut ning selle tõlgendamisvõimalusi materiaalse kultuuri (muistsete ehitiste, matmiskohtade, esemete) põhjal, nende seost kaasajal kehtivate paradigmade ning poliitilise olukorraga. Tähelepanu pööratakse materiaalse kultuuri interpreteerimisele läbi arheoloogiliste, ajaloo-alaste ning ajaloolise kultuurantropoloogiaga seotud lähenemisviiside. Tähelepanu pööratakse erinevate ideoloogiate (etniline, sooline, seisuslik, poliitiline jne) avaldumisvormidele ühiskonnas ja materiaalses kultuuris. Vaadeldakse nii perioode, mille kohta valdavalt on teada üksnes arheoloogilist ainest (nt esiajalugu), kui ka perioode, mille uurimistöös domineerivad allikaina kirjalikud dokumendid. Loengusari käsitleb domineerivalt Eesti, Põhja- ja Baltimaade ajalugu, sidusalt aga ka uurimisteemasid ja lähenemisviise mujal maailmas.
Iseseisev töö
Iseseisev töö kirjandusega, mille õppejõud on seminarideks Moodlesse üles laadinud. Essee kirjutamine teemal, mis on õppejõuga varem kokku lepitud. Eksamiks valmistumine, kasutades kursuse materjale ja kohustuslikku kirjandust.
Õppeaine õpiväljundid
Demonstreerib teadmisi materiaalse kultuuri kasutusvõimalustest inimühiskondade tõlgendamisel ja oskab seostada konkreetseid tõlgendusi üldlevinud paradigmadega humanitaarias.
Kirjeldab ajaloolisi ühiskondi Eestis, Põhja- ja Baltimaades, toob näiteid erinevatest interpretatsioonidest. Loob seoseid konkreetseid perioode käsitlevate kirjalike allikatega ning teoreetiliste lähenemisviisidega.
Valdab ülevaadet erinevatest teoreetilistest suundadest, defineerib nende seotust sotsiaal-, poliitilise ja keskkonnaajalooga.
Hindamismeetodid
Osalemine seminarides toimuvates aruteludes (~20%)
Valitud teemat käsitlev arutlev essee (~30%)
Kirjalik eksam (50%)
Õppejõud
Vanemteadur Marika Mägi
Kohustuslik kirjandus
Renfrew, C. & Bahn, P. 2008. Archaeology: Theories, Methods and Practice. Thames and Hudson.
Mägi, M. (ed.) 2003. Eesti aastal 1200. Argo, Tallinn.
Asenduskirjandus
Suur osa kirjandusest on skandinaavia või balti keeltes!
Roesdahl, Else. 2007. Viikingite maailm: viikingid kodu- ja välismaal. Taani keelest tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn.
Hodder, I. 20045. The archaeological process: an introduction. Malden, Blackwell.
P. Carelli, L. Hermanson & H. Sanders (eds.), Ett annat 1100-tal: Individ, kollektiv och kulturella mönster i medeltidens Danmark: 100–10. Centrum för Danmarksstudier 3. Makadam, Göteborg.
Ringstedt, N. 1992. Household Economy and Archaeology: Some Aspects of Theory and Applications. Stockholm Studies in Archaeology 12. Stockholm University, Stockholm.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa;
Eesti Arheoloogiaajakiri;
Mägi, M. 2015. Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn.
Muinasaja Teaduse seerias ilmunud raamatud;
Mandel, M. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, 5. Tallinn
Mugurēvičs, Ē., Vasks, A. (eds) Latvijas senākā vēsture 9. g. t. pr. Kr. – 1200. g. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds, 290-377.
Auslander, L. 2005. Beyond Words. – American Historical Review, October. 1015-1045.
AHR Conversation: Historians and the Study of Material Culture. 2009 – American Historical Review. December, 1355-1404