Analüütiline keemia ja instrumentaalanalüüs edasijõudnuile (MLK6908.LT)
space
Õppeaine kood
MLK6908.LT
vana ainekood
MLK6908
Õppeaine nimetus eesti k
Analüütiline keemia ja instrumentaalanalüüs edasijõudnuile
Õppeaine nimetus inglise k
Advanced Course of Analytical Chemistry and Instrumental Analysis
Õppeaine maht EAP
4.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Erialaaine. Anda süvateadmised molekulaarse biokeemia seisukohalt olulistest instrumentaalsetest meetoditest. Rõhuasetus on erinevate meetodite tutvustamisel ja tähtsamate instrumentide praktilise kasutamise oskusel.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Meetodite rakendus bioanalüütilises keemias:
lahutusmeetodid:
vedelik- (ONP, RP, IEC, GPC, SEC, EBA; CCC ja SFC), gaasi-, elektro-, afiinsus-, kiraalne ja kahedimensionaalne kromatograafia;
geel-, afiinsus- ja kapillaarelektroforees (CZE, MECC, CGE, CIEF);
dekteerimismeetodid:
LC detektorid: UV-Vis; FLD, RI, PDA, LSD, elektrijuhtivus- ja elektrokeemiline.
GC detektorid: FID, TCD, ECD, FPD, AED;
MS detektorid (EI, ESI, DESI, MALDI, SIMS, CI, APCI, APPI, DAPPI, TOF, tandem-MS);
spektromeetrid: NMR, EPR, CD, IR, Raman, AAS, AES, AFS, ICP, LIBS, XFR.
Mikroskoopia: SEM, TEM, AFM.
Röntgendifraktsioonanalüüs (XRD).
Termogravimeetria, kalorimeetria ja reomeetria.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- oskab korrektselt kasutada bioanalüütilises keemias olulisi termineid, on võimeline aruteluks loengute märksõnade raames;
- tunneb tähtsamaid instrumentaalanalüüsi meetodeid, oskab kirjeldada nende tööpõhimõtteid ja rakendusi;
- on võimeline iseseisvalt lugema ja mõistma analüütilise keemia materjale sh uuemat teaduskirjandust ja selle kokkuvõtet nii suuliselt kui kirjalikult esitama;
- oskab seostada loengus omandatut praktiliste tegevustega, teostab kromatograafilisi ja spektromeetrilisi mõõtmisi, näeb eksperimentide väljundeid reaalsete probleemide lahendamisel;
- teostab ainekoguste ja kontsentratsioonide arvutusi; tunneb kromatogrammide ja spektrite peamisi interpreteerimisvõimalusi, oskab hinnata oma tulemuste usaldusväärsust;
- oskab tulemusi arusaadavalt ja loogiliselt esitada, tõlgendada ning teha vastavaid järeldusi.
Õppejõud
PhD Rando Tuvikene, PhD Kert Martma, MSc Marju Robal, MSc Mihkel Saluri
space