Õppeaine sisu lühikirjeldus
Meetodite rakendus bioanalüütilises keemias:
lahutusmeetodid:
vedelik- (ONP, RP, IEC, GPC, SEC, EBA; CCC ja SFC), gaasi-, elektro-, afiinsus-, kiraalne ja kahedimensionaalne kromatograafia;
geel-, afiinsus- ja kapillaarelektroforees (CZE, MECC, CGE, CIEF);
dekteerimismeetodid:
LC detektorid: UV-Vis; FLD, RI, PDA, LSD, elektrijuhtivus- ja elektrokeemiline.
GC detektorid: FID, TCD, ECD, FPD, AED;
MS detektorid (EI, ESI, DESI, MALDI, SIMS, CI, APCI, APPI, DAPPI, TOF, tandem-MS);
spektromeetrid: NMR, EPR, CD, IR, Raman, AAS, AES, AFS, ICP, LIBS, XFR.
Mikroskoopia: SEM, TEM, AFM.
Röntgendifraktsioonanalüüs (XRD).
Termogravimeetria, kalorimeetria ja reomeetria.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- oskab korrektselt kasutada bioanalüütilises keemias olulisi termineid, on võimeline aruteluks loengute märksõnade raames;
- tunneb tähtsamaid instrumentaalanalüüsi meetodeid, oskab kirjeldada nende tööpõhimõtteid ja rakendusi;
- on võimeline iseseisvalt lugema ja mõistma analüütilise keemia materjale sh uuemat teaduskirjandust ja selle kokkuvõtet nii suuliselt kui kirjalikult esitama;
- oskab seostada loengus omandatut praktiliste tegevustega, teostab kromatograafilisi ja spektromeetrilisi mõõtmisi, näeb eksperimentide väljundeid reaalsete probleemide lahendamisel;
- teostab ainekoguste ja kontsentratsioonide arvutusi; tunneb kromatogrammide ja spektrite peamisi interpreteerimisvõimalusi, oskab hinnata oma tulemuste usaldusväärsust;
- oskab tulemusi arusaadavalt ja loogiliselt esitada, tõlgendada ning teha vastavaid järeldusi.