Maa sfääriline ehitus II (MLG6502.LT)
Õppeaine kood
MLG6502.LT
vana ainekood
MLG6502
Õppeaine nimetus eesti k
Maa sfääriline ehitus II
Õppeaine nimetus inglise k
Spherical Construction of the Earth II
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Luua eeldused Maa sfäärilise ehituse tajumiseks klassiõpetajatel. Toetada geosfääri eriosade sisestest ja nende vahelistest protsessidest arusaamise teket. Kujundada oskused läbi viia lihtsamaid geoteaduslikke vaatlusi ja eksperimente. Luua eeldused õpetamaks geoteadustega seotud teemasid üldhariduskooli teises ja kolmandas astmes.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Atmosfääri ehitus, koostis ja protsessid seal. Ilm ja kliima ning neid iseloomustavate näitajate kirjeldamine/mõõtmine tubastes ja välitingimustes. Ilma ja kliima mõju loodusele sh inimesele. Kliimatingimused minevikus ja tänapäeval, selle põhjused. Hüdrosfäär: vee jaotumine ja liikumine Maal. Merede, järvede ja jõgede hüdroloogia. Atmosfääri ja hüdrosfääri põhimõisted.
Praktilised ülesanded nii sise- kui välitingimustes: ilmavaatlused; ilma- ja kliimaandmete kirjeldamine ja analüüs; kliimanäitajate statistiline iseloomustus: keskmine, muutlikkus ja trend; kliimaandmete ruumiline interpoleerimine; seosed erinevate ilma- ja kliimanäitajate vahel; veekogu ja veekogude süsteemi kirjeldus (voolukiirus, vooluhulk, setete akumulatsioon ja erosioon); maailma ja Eesti olulisemate veekogude tundmine (kaardi nomenklatuur).
Praktilised ülesanded viiakse läbi võtmes, et need oleks rakendatavad üldhariduskoolis.
Praktilised ülesanded nii sise- kui välitingimustes: ilmavaatlused; ilma- ja kliimaandmete kirjeldamine ja analüüs; kliimanäitajate statistiline iseloomustus: keskmine, muutlikkus ja trend; kliimaandmete ruumiline interpoleerimine; seosed erinevate ilma- ja kliimanäitajate vahel; veekogu ja veekogude süsteemi kirjeldus (voolukiirus, vooluhulk, setete akumulatsioon ja erosioon); maailma ja Eesti olulisemate veekogude tundmine (kaardi nomenklatuur).
Praktilised ülesanded viiakse läbi võtmes, et need oleks rakendatavad üldhariduskoolis.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- suudab mõista atmosfääri protsesse sh ilma ja kliima kujunemist;
- suudab mõista ja kirjeldada vee jaotumist ja liikumist Maal;
- oskab läbi viia ilmavaatlusi nii sise- kui välitingimustes;
- oskab kirjeldada ja lihtsal viisil mõõdistada vesikeskkonda ja temas aset leidvaid protsesse;
- on võimeline erinevat tüüpi ruumiandmeid leidma, analüüsima ja rakendama praktiliste ülesannete lahendamisel;
- teab Maa ja Eesti olulisemaid veekogusid (nomenklatuur);
- oskab rakendada geoteaduste õpetamisel erinevaid meetodeid.
- suudab mõista atmosfääri protsesse sh ilma ja kliima kujunemist;
- suudab mõista ja kirjeldada vee jaotumist ja liikumist Maal;
- oskab läbi viia ilmavaatlusi nii sise- kui välitingimustes;
- oskab kirjeldada ja lihtsal viisil mõõdistada vesikeskkonda ja temas aset leidvaid protsesse;
- on võimeline erinevat tüüpi ruumiandmeid leidma, analüüsima ja rakendama praktiliste ülesannete lahendamisel;
- teab Maa ja Eesti olulisemaid veekogusid (nomenklatuur);
- oskab rakendada geoteaduste õpetamisel erinevaid meetodeid.
Õppejõud
MSc Jüri Kamenik
Eeldusaine 1
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub