Akustika muusikas: inimhäältest pillideni (MLF6111.LT)
Õppeaine kood
MLF6111.LT
vana ainekood
MLF6111
Õppeaine nimetus eesti k
Akustika muusikas: inimhäältest pillideni
Õppeaine nimetus inglise k
Musical Acoustics: from the Human Voice to Musical Instruments
Õppeaine maht EAP
3.0
Kontrollivorm
eksam
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Võimaldada akustika põhialuste omandamist.
Luua võimalused akustika põhiliste seaduspärasuste kontrollimiseks ja uurimiseks praktiliste tööde ja demonstratsioonkatsete kaudu.
Võimaldada üliõpilasel õppida tegema loodusteaduslikku uurimistööd.
Luua võimalused akustika põhiliste seaduspärasuste kontrollimiseks ja uurimiseks praktiliste tööde ja demonstratsioonkatsete kaudu.
Võimaldada üliõpilasel õppida tegema loodusteaduslikku uurimistööd.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Võnkumised ja lained. Laine omadused: sagedus, amplituud, periood, kiirus. Lainete liigid: piki- ja ristlained. Seisulained: tekkimine, sõlmed ja antisõlmed, harmoonikud, näited muusikast.
Lainete käitumine: lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon.
Heli kui laine: helilaine kui mehaaniline, piki- ja rõhulaine.
Helilaine omadused: helikõrgus ja sagedus, ülemhelid, heli skaala, heli tugevus ja rõhulaine amplituud, detsibelli skaala, kuulmislävi, heli kiirus.
Helilainete käitumine: interferents - kooskõlad ja dissonantsid, heli tuiklemine (nt kitarri häälestamisel), intervallid helilaine sageduste suhtena, Doppleri efekt ja šokilaine, helilaine käitumine äärtel (pillikeele otstes), heli peegeldumine, murdumine ja difraktsioon arhitektuuris – kaja ja heli fookuspunkt ruumis.
Heli resonants: loomulik sagedus, heli kuju, spekter ja tämber (miks pillidel on oma iseloomulik hääl), sundvõnkumised ja resonants, resonants muusikas (miks viiulil, kitarril jne on kõlakast), seisulained kahetasandilisel plaadil: Chladini plaadid, analoog: viiuli kõlakast, klaveri kaas. Pillikeele põhisagedus ja harmoonikud.
Muusikainstrumentide füüsika:
Keelpillid, puhkpillid. Löökpillid: heli ja müra, kindla- ja mittekindla helikõrgusega löökpillid (mis neid helispektriosas eristab). Klahvpillid. Elektrooniline muusika.
Heli ja bioloogia:
kuidas inimene häält teeb, ülemhelilaul, kuidas heli inimese kõrva ja ajusse jõuab.
Akustika rakendused meditsiinis: ultraheli, kuulmislävi, kasvajate diagnostikast ja ravist Parkinsoni tõve ning ajurabanduse ravini.
Lainete käitumine: lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon.
Heli kui laine: helilaine kui mehaaniline, piki- ja rõhulaine.
Helilaine omadused: helikõrgus ja sagedus, ülemhelid, heli skaala, heli tugevus ja rõhulaine amplituud, detsibelli skaala, kuulmislävi, heli kiirus.
Helilainete käitumine: interferents - kooskõlad ja dissonantsid, heli tuiklemine (nt kitarri häälestamisel), intervallid helilaine sageduste suhtena, Doppleri efekt ja šokilaine, helilaine käitumine äärtel (pillikeele otstes), heli peegeldumine, murdumine ja difraktsioon arhitektuuris – kaja ja heli fookuspunkt ruumis.
Heli resonants: loomulik sagedus, heli kuju, spekter ja tämber (miks pillidel on oma iseloomulik hääl), sundvõnkumised ja resonants, resonants muusikas (miks viiulil, kitarril jne on kõlakast), seisulained kahetasandilisel plaadil: Chladini plaadid, analoog: viiuli kõlakast, klaveri kaas. Pillikeele põhisagedus ja harmoonikud.
Muusikainstrumentide füüsika:
Keelpillid, puhkpillid. Löökpillid: heli ja müra, kindla- ja mittekindla helikõrgusega löökpillid (mis neid helispektriosas eristab). Klahvpillid. Elektrooniline muusika.
Heli ja bioloogia:
kuidas inimene häält teeb, ülemhelilaul, kuidas heli inimese kõrva ja ajusse jõuab.
Akustika rakendused meditsiinis: ultraheli, kuulmislävi, kasvajate diagnostikast ja ravist Parkinsoni tõve ning ajurabanduse ravini.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- mõistab heli füüsikalisi aluseid ja seostab seda muusikaga;
- teab pillide heli tekitamise füüsikalisi aluseid.
- oskab koostada miniuurimustööd, mõõta pillide erinevaid füüsikalisi karakteristikuid ja analüüsida tulemusi.
- mõistab heli tekitamise ja kuulmise füüsikalisi ja bioloogilisi aluseid.
- mõistab heli füüsikalisi aluseid ja seostab seda muusikaga;
- teab pillide heli tekitamise füüsikalisi aluseid.
- oskab koostada miniuurimustööd, mõõta pillide erinevaid füüsikalisi karakteristikuid ja analüüsida tulemusi.
- mõistab heli tekitamise ja kuulmise füüsikalisi ja bioloogilisi aluseid.
Õppejõud
PhD Katrin Laas
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub