Eesti sõjaajalugu (KAV6201.HR)
Õppeaine kood
KAV6201.HR
vana ainekood
KAV6201
Õppeaine nimetus eesti k
Eesti sõjaajalugu
Õppeaine nimetus inglise k
Estonian Military History
Õppeaine maht EAP
3.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Kujundada valmisolek mõista sõjateadust, sõjaajalugu ja sõjandust ning nende omavahelisi seoseid.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Sõjaajaloo mõiste ja sõjateoreetiline mõte. Sõda, sõjateadus, sõjaajalugu, sõjandus – terminite lahtimõtestamine. Sõja käsitlemise erinevad tasandid. Olulisemad sõjateoreetilise mõtte esindajad (Sun Tzu, Thukydides, Clausewitz, Jomini jt).
Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik seisund”. Sõdade põhjused. Sõja tähenduse muutumine ajaloos. Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke. Alalised armeed. Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu. Üleminek üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju sõjandusele. Sõda ja majandus. Sõjapidamise muutumine. Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20. sajandil.
Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste sõjaline organisatsioon muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa pärast. Saja-aastase sõja sündmused Eestis (1558–1661). Põhjasõda ja selle tagajärjed. Eesti ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised koormised. Sõjaväeteenistus Eesti alal. M. A. Barclay de Tolly. Sõjalised kaitserajatised. Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad. Vabadussõda 1918–1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu rahu. Eesti riigikaitse 1920–1940.
Teine maailmasõda ja Eesti. Eesti okupeerimine ja sõjasündmused 1941. aastal. Lahingud Eestis 1944. Eestlased Saksa armees ja Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.
Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle tagajärjed. Paldiski. Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee lahkumine Eestist.
Eesti riigikaitse taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel. Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning riigikaitsestruktuuride peamised suunad ja olulisemad sündmused
Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik seisund”. Sõdade põhjused. Sõja tähenduse muutumine ajaloos. Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke. Alalised armeed. Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu. Üleminek üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju sõjandusele. Sõda ja majandus. Sõjapidamise muutumine. Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20. sajandil.
Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste sõjaline organisatsioon muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa pärast. Saja-aastase sõja sündmused Eestis (1558–1661). Põhjasõda ja selle tagajärjed. Eesti ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised koormised. Sõjaväeteenistus Eesti alal. M. A. Barclay de Tolly. Sõjalised kaitserajatised. Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad. Vabadussõda 1918–1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu rahu. Eesti riigikaitse 1920–1940.
Teine maailmasõda ja Eesti. Eesti okupeerimine ja sõjasündmused 1941. aastal. Lahingud Eestis 1944. Eestlased Saksa armees ja Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.
Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle tagajärjed. Paldiski. Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee lahkumine Eestist.
Eesti riigikaitse taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel. Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning riigikaitsestruktuuride peamised suunad ja olulisemad sündmused
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teab Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja oskab seostada neid maailma ja Euroopa sõjaajaloo sündmustega;
- teab Eesti pinnal toimunud olulisemaid lahinguid ja mõistab nende mõju Eesti riiklusele, ühiskonnale ja indiviidile;
- oskab avada sõja, sõjateaduse, sõjaajaloo ja sõjanduse mõisteid ning arutleda nende omavaheliste seoste üle;
- oskab kirjeldada sõja mõju riigi, ühiskonna ja indiviidi arengule;
- oskab omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele.
- teab Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja oskab seostada neid maailma ja Euroopa sõjaajaloo sündmustega;
- teab Eesti pinnal toimunud olulisemaid lahinguid ja mõistab nende mõju Eesti riiklusele, ühiskonnale ja indiviidile;
- oskab avada sõja, sõjateaduse, sõjaajaloo ja sõjanduse mõisteid ning arutleda nende omavaheliste seoste üle;
- oskab kirjeldada sõja mõju riigi, ühiskonna ja indiviidi arengule;
- oskab omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele.
Õppejõud
Õppejõud Igor Kopõtin (MA), Hellar Lill (MA)
Eeldusaine 1
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub