Emakeeledidaktika ja keelelised õpiraskused (KAL7116.HR)
Õppeaine kood
KAL7116.HR
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Emakeeledidaktika ja keelelised õpiraskused
Õppeaine nimetus inglise k
Didactics of Mother Tongue and Language Learning Difficulties
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Toetada teoreetilise tausta kujunemist lugemise ning kirjutamise ja üldiselt emakeele õpetamise põhimõtete kohta.
Luua alus praktiliste juhendite ja konkreetsete võtete omandamiseks õpilaste kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamiseks.
Tagada üliõpilaste eneste aktiivsus ning loomingulisus teooria ja praktika seostamisel ning valikute/järelduste tegemisel emakeeleõpetuse kavandmise ja organiseerimise protsessis.
Luua võimalused teadmiste kujunemiseks tööks lugemis- ja kirjutamisraskustega ning kõneprobleemidega õpilastega emakeeletunnis.
Kujundada valmisolek kohandada õppetöö vastavalt õppija vajadustele
Luua alus praktiliste juhendite ja konkreetsete võtete omandamiseks õpilaste kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamiseks.
Tagada üliõpilaste eneste aktiivsus ning loomingulisus teooria ja praktika seostamisel ning valikute/järelduste tegemisel emakeeleõpetuse kavandmise ja organiseerimise protsessis.
Luua võimalused teadmiste kujunemiseks tööks lugemis- ja kirjutamisraskustega ning kõneprobleemidega õpilastega emakeeletunnis.
Kujundada valmisolek kohandada õppetöö vastavalt õppija vajadustele
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kirjutamise definitsioonid ja mõiste. Kirjutamise eesmärgid ja tekstiliigid. Kirjutama õpetamise meetodid, erinevad lähenemised kirjutamisele. Kirjutamisprotsessil põhinev õpetusviis. Kirjatehnika õpetamine. Grammatika ning õigekirja õpetamine avatult ja varjatult. Kirjalikud kommunikatiivsed tegevused/ülesanded klassis (lähtuvalt keelekasutusolukorrast, teemast ja/või loetavast palast) põhikooli I ja II astmes.
Lugemise definitsioonid, lugemise mõiste, lugemise olemus ja eesmärgid. Lugemise õpetamise printsiibid. Peamised lugema õpetamise strateegiad, töö tekstiga. Lugema- ja kirjutama õpetamise meetodid: täpsemalt häälikmeetodist. Kirjandusliku suunitlusega tund 5. ja 6. klassis.
Ajalehtede ja teiste massikommunikatsioonivahendite ning nutiseadmete kasutamine emakeele õpetamisel.
Kõnepuuded. Kõneprobleemidega õpilane emakeeletunnis.
Lugemis- ja kirjutamisraskused: põhjused, avaldumine, märkamine. Lugemis- ja kirjutamisraskustega arvestamine klassiruumis. Õppevara kohandamine vastavalt õpilase eripärale. Teksti lihtsustamine. Teksti raskusastme hindamine.
Läbiva teemana: erinevate digivahendite ja nutiseadmete igapäevane ning loogiline kasutamine kirjutamise ja lugemise õpetamisel.
Iseseisev töö: Ühe grammatikateema õpetamise kava (lähtudes tekstist või keelekasutusolukorrast). Õpilaste kirjalike tööde hindamine, analüüsimine, kirjutamisoskuse kaardistamine. Kirjatehnika harjutamine: valmib kirjatehnika vihik. Kahe põhjaliku tunnikava tegemine, millest üks on kirjandusliku suunitlusega paaristund (on ühtlasi ka eksamitööks).
Õpilase keeleoskuse taseme määramise materjal. 5 töölehte lihtsustatud tekstide ja ülesannetega lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste jaoks.
Lugemise definitsioonid, lugemise mõiste, lugemise olemus ja eesmärgid. Lugemise õpetamise printsiibid. Peamised lugema õpetamise strateegiad, töö tekstiga. Lugema- ja kirjutama õpetamise meetodid: täpsemalt häälikmeetodist. Kirjandusliku suunitlusega tund 5. ja 6. klassis.
Ajalehtede ja teiste massikommunikatsioonivahendite ning nutiseadmete kasutamine emakeele õpetamisel.
Kõnepuuded. Kõneprobleemidega õpilane emakeeletunnis.
Lugemis- ja kirjutamisraskused: põhjused, avaldumine, märkamine. Lugemis- ja kirjutamisraskustega arvestamine klassiruumis. Õppevara kohandamine vastavalt õpilase eripärale. Teksti lihtsustamine. Teksti raskusastme hindamine.
Läbiva teemana: erinevate digivahendite ja nutiseadmete igapäevane ning loogiline kasutamine kirjutamise ja lugemise õpetamisel.
Iseseisev töö: Ühe grammatikateema õpetamise kava (lähtudes tekstist või keelekasutusolukorrast). Õpilaste kirjalike tööde hindamine, analüüsimine, kirjutamisoskuse kaardistamine. Kirjatehnika harjutamine: valmib kirjatehnika vihik. Kahe põhjaliku tunnikava tegemine, millest üks on kirjandusliku suunitlusega paaristund (on ühtlasi ka eksamitööks).
Õpilase keeleoskuse taseme määramise materjal. 5 töölehte lihtsustatud tekstide ja ülesannetega lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste jaoks.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- omab isiklikku veendumust toimivast lähenemisest kirjutamise ja üldse emakeele õpetamisele;
- oskab luua stsenaariumiga kirjutamisülesandeid tekstist, suhtlusolukorrast või teemast lähtuvalt;
- kasutab loomingulisust, enda digipädevusi ja infotehnoloogiavahendite võimalusi õpilaste emakeelealaste oskuste edendamiseks;
- oskab keelelise suhtluse osaoskusi, grammatikat ja kirjanduslikku ainest siduda emakeeletunniks tervikkeelsuse ning ainete lõimingu põhimõtetest lähtuvalt;
- oskab märgata lugemis- ja kirjutamisraskuseid ning kõneprobleeme;
- oskab valida sobivaid meetodeid tööks lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastega.
- omab isiklikku veendumust toimivast lähenemisest kirjutamise ja üldse emakeele õpetamisele;
- oskab luua stsenaariumiga kirjutamisülesandeid tekstist, suhtlusolukorrast või teemast lähtuvalt;
- kasutab loomingulisust, enda digipädevusi ja infotehnoloogiavahendite võimalusi õpilaste emakeelealaste oskuste edendamiseks;
- oskab keelelise suhtluse osaoskusi, grammatikat ja kirjanduslikku ainest siduda emakeeletunniks tervikkeelsuse ning ainete lõimingu põhimõtetest lähtuvalt;
- oskab märgata lugemis- ja kirjutamisraskuseid ning kõneprobleeme;
- oskab valida sobivaid meetodeid tööks lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastega.
Õppejõud
Anne Uusen
Eeldusaine 1
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub