Kasutajakesksed tarkvaralahendused (IFI7172.DT)
Õppeaine kood
IFI7172.DT
vana ainekood
IFI7172
Õppeaine nimetus eesti k
Kasutajakesksed tarkvaralahendused
Õppeaine nimetus inglise k
Human-Centered Computing
Õppeaine maht EAP
4.0
Orienteeruv kontakttundide maht
20
Õpetamise semester
sügis-kevad
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud on määramata
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Inimeste ja IT-vahendite omavaheline suhe on mitmetahuline ja pidevalt muutuv. Tehnoloogia arenemisega on samas püütud teha vajalikke kohandusi, et luua paeluvamat, individuaalsemat ja sujuvamat kasutajakogemust.
Kursuse eesmärgiks on uurida inimeste ja arvutite vahelise suhtluse uuest perspektiivist kaalumise tagajärgi ja mõjusid.
Sellega seoses uuritakse erinevaid arusaamasid sellest, kuidas informatsiooni organiseerida ja esitleda, ning kuidas peavad selleks kohandama oma käitumist nii inimesed kui arvutid.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus koosneb kolmest osast:
- Mõtteviis. Inimfaktori rolli tunnustamine inimkesksete infosüsteemide loomisel.
- Protsess. Ühiskonda muutvate uuenduslike, efektiivsete ja säästvate lahenduste loomise aluskontseptsioonide mõistmine ja arendus.
- Meetodid. Kirjeldatud aluskontseptsioonide rakendamine inimkesksete infosüsteemide loomisel.
Käsitletavate teemade alla kuulub ka sissejuhatus erinevatesse teooriatesse, nagu:
- Kompuutertehnoloogia paigutus ühiskonnatehnoloogilistes süsteemides
- Tehnoloogia aktsepteerimise selgitamine ja ennustamine
- Uuenduste levimise mõistmine ja ennustamine

Kõigi tudengite poolt on oodatud aktiivne osalus kursusel. See hõlmab küsimuste esitamist ja vastamist ning lugemisülesannete täitmist.
Iseseisev töö
Aruteludel osalemine ja ülesannete täitmine.
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse edukal läbimisel suudavad üliõpilased:
• arendada ja hinnata ja arendada viise, kuidas inimesed kohanduvad, kohandavad ja korraldavad infotehnoloogia vahendite kasutamist oma elus, ja
• kavandada ja välja töötada uusi disainistrateegiaid, mis suurendavad usaldust infotehnoloogiavahenditega toimuvas interaktsiooonis, võimaldades usalduse taset reguleerivat sekkumist.
Hindamismeetodid
Eksam põhineb:
- Ülesanded (20%)
- Klassitöös osalemine (10%)
- juhtumiuuringu plaani esitlus (10%)
- juhtumiuuringu aruanne (30%)
- artiklite referaadid (10%)
- Disainilahenduse esitlus (20%)

Tudengid peavad osalema 70% loengutel.
Õppejõud
Sonia Sousa, PhD
Kohustuslik kirjandus
There is no required literature in the sense of a physical book. A list of reading materials will be assigned by the teachers and provided on the course blog.
Asenduskirjandus
To be discussed with teacher.
Brown, T., & Wyatt, J. (2010) Design Thinking for Social Innovation.
Eason, K. (2008). Sociotechnical systems theory in the 21st Century:a nother half-filled glass. Sense in social science: A collection of essays in honour of Dr. Lisl Klein, 123-134.
Davis, M. C., Challenger, R., Jayewardene, D. N., & Clegg, C. W. (2014). Advancing socio-technical systems thinking: A call for bravery. Applied ergonomics, 45(2), 171-180.
Davis, F. D. (1985). A technology acceptance model for empirically testing new end-user information systems: Theory and results (Doctoral dissertation, Massachusetts Institute of Technology).
Venkatesh, V., & Davis, F. D. (2000). A theoretical extension of the technology acceptance model: four longitudinal field studies. Management science, 46(2), 186-204.
Rogers, E. M. (1976). New product adoption and diffusion. Journal of consumer Research, 290-301.
Rogers, E. M. (2010). Diffusion of innovations. Simon and Schuster.