Digitaalne informatsioon ja kommunikatsioon (IFI6220.DT)
Õppeaine kood
IFI6220.DT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Digitaalne informatsioon ja kommunikatsioon
Õppeaine nimetus inglise k
Digital Information and Communication
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
28
Õpetamise semester
kevad
Kontrollivorm
arvestus
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud on määramata
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Kujundada süsteemne teadmine digiajastu meedia- ja kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja rakendustest.
Luua võimalused mõistmaks digiteerimise ja digitaalse informatsiooni rolli tänapäeva ühiskonnas.
Luua eeldused oskamaks hallata ja kureerida digitaalset informatsiooni.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Digiajastu meedia- ja kommunikatsiooniteooriad, meetodid ja rakendused.
Informatsiooni haldamine, metaandmed, digitaalne revolutsioon, infosüsteemide kujunemislugu, digitaalne meedia, digitaalne dokument, digitaalraamatukogu ja teised mäluasutused.
Digitaalse informatsiooni otsimise, kogumise, filtreerimise ja kureerimise metoodikad.
Digitaalse informatsiooni ja artefaktide Ioomine, ümberkujundamine ning esitlemine läbi erinevate meediakanalite ja -vormide (tekst, pilt, video, mikrosõnumid jne).
Info ja artefaktide digiteerimine ja digiteerimise tehnoloogiad.
Autorlus, autoriõigus, autorlusega seotud litsentsid, eetilised aspektid digiajastul
Kommunikatsiooni ja interaktsioonimustrite areng ning mõju ühiskonnale
Digitaalne diskursus ja dialoog
Repositooriumid
Informatsioonisüsteemid ja nende vaheline suhtlus (digitaalsed ökosüsteemid)
Iseseisev töö
Teemakohase erialakirjanduse lugemine ja kriitiline analüüs; näidisjuhtumite analüüs; iseseisvate ja rühmatööde sooritamine.
Õppeaine õpiväljundid
Teab tänapäevaseid meedia- ja kommunikatsiooniteooriaid ning meetodeid, oskab neid rakendada.
Mõistab digitaalse informatsiooni ja kommunikatsiooni rolli tänapäeva ühiskonnas.
Oskab hallata ja kureerida digitaalset informatsiooni, seda luua ja esitleda vajalike kanalite kaudu.
Teab info loomisega seotud eetilisi ja autoriõiguslikke aspekte.
Omab teadmisi koostoimevõimest infosüsteemide vahel.
Hindamismeetodid
Õpiplaani koostamine ja selle esitlemine/kaitsmine: 25%
Kirjanduse lugemine ja selle üle arutlemine: 25%
Osalemine seminarides: 25%
Grupitöö: 25%
Õppejõud
Marianne Paimre
Kohustuslik kirjandus
Kelly, M. & Bielby, J. (2016). Information Cultures in the Digital Age. A Festschrift in Honor of Rafael Capurro. VS Verlag für Sozialwissenschaften.
Weinberger, D. (2007). Everything is Miscellaneous: The Power of the New Digital Disorder. New York, NY: Times. Chapter 10.
Wright, A. (2007). The Glut: Mastering Information Through the Ages. Washington: Joseph Henry. Chapter 11.
Asenduskirjandus
Lievrouw, L. A. (2015). Digital Media and News. The Routledge Companion to Alternative and Community Media, 301-312.
Whittaker, S. (2011), Personal information management: From information consumption to curation. Ann. Rev. Info. Sci. Tech., 45: 1–62. doi:10.1002/aris.2011.1440450108
Borgman, C.L. (1999). What are Digital Libraries? Competing Visions. Information Processing & Management, 35(3), 227-243.
Stuart, D. (2010). Linked data and government data: more than mere semantics. Online, May/June, 36-39.