Epistemoloogia (HIF6321.HT)
Õppeaine kood
HIF6321.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Epistemoloogia
Õppeaine nimetus inglise k
Epistemology
Õppeaine maht EAP
6.0
Orienteeruv kontakttundide maht
28
Õpetamise semester
sügis
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
Margus Vihalem (eesti keel) tavaline kursus
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
Luua eeldused orienteerumiseks epistemoloogia põhiprobleemides ja kõige olulisemates filosoofilise epistemoloogia koolkondades.
Luua eeldused võimekuse kujunemiseks eristada ühte epistemoloogilist strateegiat teisest; võime märgata nende nõrkusi ja tugevusi.
Luua eeldused oskuste kujunemiseks epistemoloogia-alaste filosoofiliste tekstide mõistmiseks ja analüüsimiseks.
Luua eeldused sügavam arusaamise kujunemisest ühest epistemoloogilisest strateegiast tudengi valikul.

Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursus käsitleb epistemoloogia põhiprobleeme, keskendudes sellistele küsimustele nagu mis on teadmine? kuidas teadmised tekivad? kas ja kuidas erineb teadmine arvamusest või uskumusest? millele teadmised põhinevad? jne. Ülevaade kõige olulisematest epistemoloogilistest koolkondadest filosoofias: ratsionalism, empirism, essentsialism, nominalism, pragmatism, fenomenoloogia jne. Filosoofiliste tekstide analüüsimine epistemoloogia teemal. Süvenemine ühte epistemoloogia koolkonda tudengi valikul.
Iseseisev töö
- 7 seminariteksti läbitöötamine
- 1 lisateksti läbitöötamine referaadiks
- 1-2 süvendava teksti lugemine enda valitud teemal eseeks
- Arutlev eksamiessee enda valitud teemal
Õppeaine õpiväljundid
Pärast kursuse läbimist üliõpilane
-orienteerub epistemoloogia põhiprobleemides ja kõige olulisemates filosoofilise epistemoloogia koolkondades;
- on võimeline ühte epistemoloogilist strateegiat teisest eraldama; märkama nende nõrkusi ja tugevusi.
- oskab analüüsida epistemoloogia-alaseid filosoofilisi tekste.
- on kujunenud sügavam arusaamine ühest epistemoloogilisest strateegiast tudengi valikul.

Hindamismeetodid
Arutlevat lõpuesseed hinnatakse järgmistes kategooriates: filosoofiline arusaam teemast, sh. läbi töötatud kirjanduse adekvaatne kasutamine; vastavus teemale; essee kooskõlalisus; argumentatsiooni veenvus ning originaalsus.
Mõistete test on valikvastustega.
Jooksvaid kirjatöid hinnatakse lävendipõhiselt, st nende vastavust minimaalsele asjakohasuse tasemele.
Õppejõud
Leo Luks
Kohustuslik kirjandus
A) Kirjandus seminarideks:
1. Aristoteles, Nikomachose Eetika, VI raamat
2. Sturgeon, S, Teadmine. – Akadeemia, nr. 4, 1998
3. Tarski, Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused I. – kogumik, Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast, Tartu: TÜ Kirjastus, 1999.
4. Heidegger, Kunstiteose algupära, Tartu: Ilmamaa, 1999, lk 49-56
5. Descartes, 2. meditatsioon. - rmt. Descartes, R, Meditatsioonid esimesest filosoofiast
6. Dewey, J, 2011. Vahetu empirismi postulaat. – Akadeemia, nr. 1, 2011
7. Nietzsche, F. Tõest ja valest moraalivälises mõttes. – Akadeemia, nr. 11, 2007
B) Üks eestikeelne epistemoloogiline artikkel refereerimiseks (igaühel erinev)
C) 1-2 eestikeelset epistemoloogilist teksti süvenemiseks enne essee kirjutamist (sõltuvad valitud teemast)

Asenduskirjandus
Pritchard, D. 2006. What is this thing called Knowledge? Routledge
Hetherington, S. (toim) 2012. Epistemology: The Key Thinkers. Continuum