Õppeaine nimetus eesti k
Inglise keele fonoloogia, morfoloogia ja pragmaatika
Õppeaine nimetus inglise k
English Phonology, Morphology and Pragmatics
2026/2027 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2026/2027 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursuse eesmärgiks on arendada terviklikku arusaama inglise keele foneetikast, morfoloogiast, intonatsioonist ja pragmaatikast ning võimaldada üliõpilastel analüüsida, kuidas hääl, struktuur ja tähendus suulises kommunikatsioonis koostoimivad. Kursus tutvustab nende valdkondade põhimõisteid, sh foneeme, allofoone, silbistruktuuri, rõhuasetuste mustreid, siduskõne protsesse ja intonatsiooni. Kursus käsitleb inglise keele morfoloogia põhimõtteid, sh inflektsiooni- ja derivatsiooniprotsesse, ning analüüsib fonoloogia mõju inglise sõnavormidele. Samuti tutvustatakse kahe rahvusvaheliselt mõjuka inglise keele variandi – Briti ja Ameerika – häälikusüsteeme ning käsitletakse nende peamisi erinevusi. Lisaks annab kursus sissejuhatuse pragmaatika põhikontseptsioonidesse, sh kõneaktid, viisakusteooria ja implikatuur, ning käsitleb nende rolli suulises diskursuses ja suhtluses. Kursus arendab üliõpilaste oskust analüüsida nii suulist inglise keelt kui ka suulise diskursuse kirjalikke representatsioone, kasutades asjakohast lingvistilist terminoloogiat ning tõlgendada, kuidas hääl, sõnastruktuur ja pragmaatiline tähendus omavahel suhestuvad.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- tunneb inglise keele foneetika põhimõisteid ja terminoloogiat ning rakendab neid suulise kõne salvestiste analüüsis;
- võrdleb kahe rahvusvaheliselt mõjuka inglise keele variandi (Briti ja Ameerika inglise) häälikusüsteeme ning toob välja nende peamisi erinevusi;
- analüüsib inglise keele sõnastruktuuri, tuvastades inflektsiooni- ja derivatsiooniprotsesse;
- selgitab ja analüüsib morfoloogia ja fonoloogia vastastikku mõju (nt allomorfne variatsioon, sõnarõhk, i-muutus) ning toob välja, kuidas hääldus mõjutab inglise sõnavorme;
- kirjeldab siduskõne peamisi nähtusi (nt assimilatsioon, elisioon, liitmine) ning tuvastab nende mõju inglise keele suulistele vormidele;
- tuvastab ja kirjeldab inglise keele intonatsiooni põhitunnuseid (nt toonirühmad, tuumrõhk, levinud toonimustrid), rakendab pragmaatika põhikontseptsioone (nt kõneaktid, viisakusteooria, implikatuur) suulise diskursuse või selle kirjalike representatsioonide analüüsis.
Õppejõud
Alpo Seppo Santeri Honkapohja
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub