Baltisaksa kultuur ja ühiskond (AIG6319.HT)
Õppeaine kood
AIG6319.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Baltisaksa kultuur ja ühiskond
Õppeaine nimetus inglise k
Baltic-German Culture and Society
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Heidi Rifk (õpetamise keel: eesti keel)
2025/2026 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Õppeaine eesmärk on tutvustada baltisaksa kultuuri ja ühiskonna erinevaid kihte ning nende ajaloolisi ja tänapäevaseid tõlgendusvõimalusi laiemas interdistsiplinaarses raamistikus. Kursus aitab ka arendada interdistsiplinaarset ülikoolideülest projektitöö oskust.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Iseloomult interdistsiplinaarne ainekursus annab laiema ülevaate baltisaksa ajaloost eri (sh kunstiajaloo ja kirjandusloo) perspektiividest, keskendudes mõisale kui ühele baltisaksa kultuuri fenomenile. Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks. See on ka üks baltisaksa pärandi oluline osa, mis on leidnud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus.
Kursus lähtub veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri eritlemiseks võtme tähtsusega ning selle mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale. Erineva taustaga, nii Tallinna Ülikoolist kui ka Eesti Kunstiakadeemiast, õppejõudude loengutes ja seminarides antakse põhjalik ülevaade mõisast kui olulisest nähtusest siinses mitmekultuurilises ajaloos.
Olulised kursusel käsitletavad teemad hõlmavad näiteks mõisate tekkelugu, mõisa kui tootmisüksust ning kultuuri ja ühiskondliku elu keskust, mõisa igapäevaelu, mõisa baltisaksa kirjanduses ja eesti folklooris. Aine raames liigume ka mõisate järelelu jälgedes: mõisad kui „võõras“ pärand ja mälupaik ning mõisahoonete restaureerimine.
Kursus koosneb loengutest (veebis), kohapeal toimuvatest seminaridest ja praktilisest rühmatööst. Kursuse lõpus esitavad üliõpilased uurimistöö tulemused tudengikonverentsil.
Kursus lähtub veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri eritlemiseks võtme tähtsusega ning selle mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale. Erineva taustaga, nii Tallinna Ülikoolist kui ka Eesti Kunstiakadeemiast, õppejõudude loengutes ja seminarides antakse põhjalik ülevaade mõisast kui olulisest nähtusest siinses mitmekultuurilises ajaloos.
Olulised kursusel käsitletavad teemad hõlmavad näiteks mõisate tekkelugu, mõisa kui tootmisüksust ning kultuuri ja ühiskondliku elu keskust, mõisa igapäevaelu, mõisa baltisaksa kirjanduses ja eesti folklooris. Aine raames liigume ka mõisate järelelu jälgedes: mõisad kui „võõras“ pärand ja mälupaik ning mõisahoonete restaureerimine.
Kursus koosneb loengutest (veebis), kohapeal toimuvatest seminaridest ja praktilisest rühmatööst. Kursuse lõpus esitavad üliõpilased uurimistöö tulemused tudengikonverentsil.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- mõistab mõisa kui baltisaksa ajaloo olulist fenomeni eri perspektiividest;
- oskab kriitiliselt reflekteerida baltisaksa kultuuri rolli üle Eesti ajaloos ja tänases kultuuris;
- tunneb tähtsamaid baltisaksa uuringutega seotud allikaliike, meetodeid, teadusharusid ja uurijaid;
- oskab otsida ja valida endale sobivad allikad ja meetodi(d) ning tõlgendada nende abil mõnda baltisaksa ajaloo ja/või kultuuri nähtust;
- oskab töötada meeskonnas ja suudab vastutada ühe töölõigu eest projektitöös.
- mõistab mõisa kui baltisaksa ajaloo olulist fenomeni eri perspektiividest;
- oskab kriitiliselt reflekteerida baltisaksa kultuuri rolli üle Eesti ajaloos ja tänases kultuuris;
- tunneb tähtsamaid baltisaksa uuringutega seotud allikaliike, meetodeid, teadusharusid ja uurijaid;
- oskab otsida ja valida endale sobivad allikad ja meetodi(d) ning tõlgendada nende abil mõnda baltisaksa ajaloo ja/või kultuuri nähtust;
- oskab töötada meeskonnas ja suudab vastutada ühe töölõigu eest projektitöös.
Õppejõud
Heidi Rifk, Maris Saagpakk, Inna Jürjo
Lisainfo
Kursusel osalevad külalislektorina Ants Hein ning Linda Kaljundi, Hannes Vinnal, Hilkka Hiiop ja Riin Alatalu Eesti Kunstiakadeemiast.
Iseseisev töö:
Koostada rühmana uurimistöö tegevuskava (kirjalikult), mis sisaldab eesmärki, uurimisküsimusi, sobivaid allikaid ja meetodeid, töö ajakava ning iga liikme individuaalset panust. Tegevuskava esitleda juhendajatele tagasiside saamiseks.
Esitleda uurimistöö tulemused slaidiesitlusena meeskonnana. Lõppvormistus peab toetama slaidiesitlust mõnes muus loovas vormis kui kirjalik töö (nt animatsioon, taskuhääling, visuaalne infograafik, lühivideo).
Kirjutada individuaalne reflektsioon enda rollist meeskonnas, hinnates nii enda kui ka teiste liikmete panust projekti. Reflektsioonis tuleks eritleda ka õpitulemusi ja enda arengut.
Iseseisev töö:
Koostada rühmana uurimistöö tegevuskava (kirjalikult), mis sisaldab eesmärki, uurimisküsimusi, sobivaid allikaid ja meetodeid, töö ajakava ning iga liikme individuaalset panust. Tegevuskava esitleda juhendajatele tagasiside saamiseks.
Esitleda uurimistöö tulemused slaidiesitlusena meeskonnana. Lõppvormistus peab toetama slaidiesitlust mõnes muus loovas vormis kui kirjalik töö (nt animatsioon, taskuhääling, visuaalne infograafik, lühivideo).
Kirjutada individuaalne reflektsioon enda rollist meeskonnas, hinnates nii enda kui ka teiste liikmete panust projekti. Reflektsioonis tuleks eritleda ka õpitulemusi ja enda arengut.
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub