Eesti uusaeg (AIE6021.HT)
Õppeaine kood
AIE6021.HT
vana ainekood
AIE6021
Õppeaine nimetus eesti k
Eesti uusaeg
Õppeaine nimetus inglise k
Modern History of Estonia
Õppeaine maht EAP
4.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Toetada kronoloogiliste ja kompaktsete teadmiste kujunemist Eesti uusaja poliitika- ja sotsiaalajaloo peajoontest alates Liivi sõjast (1558) kuni esimese maailmasõja alguseni (1914).
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Loenguosa: Sissejuhatus Eesti uusaega. Vana-Liivimaa varauusaja alguses. Reformatsioon ja selle mõjud. Saja-aastane sõjaperiood (1558–1661): Eesti territooriumi jagamised Rootsi, Poola-Leedu ja Taani vahel. Eesti- ja Liivimaa Suur-Rootsi provintsidena (1560/1629-1700). „Vana hea Rootsi aeg”? Suur reduktsioon ja talurahva olukord 17. saj. lõpus. Majandus- ja kultuuriareng Rootsi ajal. Põhjasõda. Eesti- ja Liivimaa kubermangud Vene impeeriumi osana 18. sajandil. Mõiste Balti erikord: haldusjaotus, provintsiaalvalitsus ja seisused ning õiguskorraldus ja kohtusüsteem nn Läänemereprovintsides. Rahvastik, agraarolud, kaubandus ja tööndus. Valgustajad ja estofiilid 18. sajandil ja 19. saj. I poolel. 19. saj. alguse talurahvareformid: pärisorjuse kaotamine (1816 ja 1819). „Talurahva käärimine” 1840ndatel. Uued talurahvaseadused (1849 ja 1856): teoorjuse kaotamine ja talurahva emantsipeerumise algus. Moderniseeruv eestlus ja ühiskond alates pöördelistest 1860ndatest: eestlaste „rahvuslik ärkamine” ja moderniseerumise väljendumine ühiskonnas, majanduses ja kultuurielus. Venestusreformid. 1905. aasta revolutsioon ja selle mõjud. Eesti- ja Liivimaa kubermangud I maailmasõja eelõhtul.
Seminariosa: Iga tudeng peab osalema ühes temaatilises väikeseminaris (kuni 6 osalejat), kus ta esitleb kirjalikult vormistatud (2-3 lk) teesid, milles lahatakse ühte Eesti 19. sajandi ajalooküsimust. Igale ettekandele järgneb diskussioon seminaris.
Seminariosa: Iga tudeng peab osalema ühes temaatilises väikeseminaris (kuni 6 osalejat), kus ta esitleb kirjalikult vormistatud (2-3 lk) teesid, milles lahatakse ühte Eesti 19. sajandi ajalooküsimust. Igale ettekandele järgneb diskussioon seminaris.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Üliõpilane:
Loetleb Eesti poliitilise- ja sotsiaalsajaloo põhilisi arengujooni ja probleeme uusajal.
Kirjeldab Eesti ala uusaja ajaloo sündmusi ja protsesse laiemas Euroopa ajaloo kontekstis.
Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldava perioodi Eesti ajaloos.
Selgitab seisuseühiskonna funktsioneerimise ja lagunemise põhjusi Eesti aladel ja formuleerib eestlaste moodsaks rahvaks kujunemise protsessi.
Interpreteerib loetud kirjanduses esitatud seisukohti ja esitab argumenteeritud seisukohti teemavaldkonna kohta.
Üliõpilane:
Loetleb Eesti poliitilise- ja sotsiaalsajaloo põhilisi arengujooni ja probleeme uusajal.
Kirjeldab Eesti ala uusaja ajaloo sündmusi ja protsesse laiemas Euroopa ajaloo kontekstis.
Leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldava perioodi Eesti ajaloos.
Selgitab seisuseühiskonna funktsioneerimise ja lagunemise põhjusi Eesti aladel ja formuleerib eestlaste moodsaks rahvaks kujunemise protsessi.
Interpreteerib loetud kirjanduses esitatud seisukohti ja esitab argumenteeritud seisukohti teemavaldkonna kohta.
Õppejõud
Helena Sepp, MA
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub