Ained ja loodus (MLK6930.LT)
space
Õppeaine kood
MLK6930.LT
vana ainekood
MLK6930
Õppeaine nimetus eesti k
Ained ja loodus
Õppeaine nimetus inglise k
The Nature of Substances
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Tunneb huvi vee kui igapäevaselt olulise aine vastu ja mõistab ühendi tähtsust elus- ja eluta looduses ning teab aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi.
Teab dispersseid süsteeme iseloomustavaid parameetreid, veepuhastamise teoreetilisi aluseid.
Omandab osakuse läbi viia lihtsamaid puhastusmeetodeid markeerivaid katseid.
Teab aatomi ehitust ja seostab seda perioodilisuse süsteemi seaduspärasustega ning määrab võimalikke oksüdatsiooniastmeid.
Teab õhu koostist, koostiselementide mõju keskkonnale, hapnikku kui looduse olulisimat oksüdeerijat.
Suudab koostada anorgaaniliste ainete põhiklasside esindajate valemeid ning seostab neid looduses esinevate mineraalidega ja mineraalväetistega.
Võimaldab erinevate õpetamise meetodite ja võimalustega tutvuda loodustunnetuse arendamiseks II ja III kooliastmes loodusõpetuse kursuste raames.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Vesi kui oksiid. Assotsiaadid, vesinikside, vesi kui lahusti. Tõelised lahused, kolloidlahused, jämedisperssed süsteemid (emulsioonid, suspensioonid, aerosoolid). Lahuste kontsentratsioonide väljendamise viisid (% kontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, ülesannete lahendamine vastav didaktika). Vee karedus, selle kõrvaldamise võimalused. Vee puhastusmeetodite teoreetilised alused. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised, taimekaitsevahendid. Atmosfäär. Õhu koostis, osoon, tema omadused ja keskkonnamõju, osooni kasutamise võimalused. Õhk dispersioonikeskkonnana.
Aatomi struktuur nukleonid. Perioodilisuse süsteem, struktuur ja interpretatsioon konkreetsete elementide aatomite iseloomustamiseks ja omaduste prognoosimiseks. Anorgaaniliste ainete põhiklasside esindajate valemite koostamine, lahustuvustabeli kasutamine. Mineraalide ja väetiste seostamine põhiklasside esndajatega. Lahuste pH, looduslike vete ja pinnase happelisuse ja aluselisuse tähtsuse mõistmine ja määramine.
Teemadega seotud didaktikaküsimuste käsitlemine.
Harjutusülesanded aine kohta: protsent- ja moolarvutus; anorgaaniliste ühendite valemite koostamine; perioodilisuse süsteemi põhjal elementide ja ioonide elektronskeemide koostamine ja nende interpreteerimise oskuse omandamine.
Laboratoorsed tööd: 1) antud kontsentratsiooniga lahuste valmistamine; 2) vee puhastusmeetoditega tutvumine (destillatsioon, filtrimine, jaotuslehtri kasutamine); 3) õhu koostist iseloomustavad katsed; 4) oksiidide omadused ja nende mõju keskkonnale (happevihmad, muldade hapestumine, lupjamine); 5) oksiidid ja soolad kui maagid ja nende omaduste uurimine; 6) hapete omadused (korrosioon, roostetamine jne).
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- oskab hinnata vee omadusi molekuli ehituse ja keemilise sideme analüüsi põhjal (lahustuvus ja assotsiaatide teke) ning oskab lahendada ainekavakohaseid ülesandeid;
- sooritab katseid vee puhastamiseks ja selgitab nende teoreetilisi ja didaktilisi aluseid;
- nimetab olulisemaid väetisi ning teab taimekaitsevahendite ja väetiste keskkonnamõjusid;
- teab õhu koostist ja komponentide mõju keskkonnale ning hapniku oksüdeerivaid omadusi;
- teab aatomi koostisosasid ning oskab koostada elektronskeeme aatomile ja ioonidele;
- selgitab perioodilisuse süsteemi struktuuri ja seostab teadmisi aatomi ehitusega ning koostab valemeid;
- mõistab pH tähtsust keskkonnale;
- suudab materjali selgitada II ja III kooliastmes õpilaste vanuselisi iseärasusi ja didaktika printsiipe arvestades.
Õppejõud
Viiu Sillaste pedagoogikakandidaat
space