Geoloogia ja mullateaduse alused (MLG6022.LT)
Õppeaine kood
MLG6022.LT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Geoloogia ja mullateaduse alused
Õppeaine nimetus inglise k
Introduction in Geology and Soil Sciences
Õppeaine maht EAP
7.0
Kontrollivorm
eksam
2026/2027 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2026/2027 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Aine eesmärgiks on kujundada üliõpilastes süsteemne arusaam Maa ja maakoore arengust, peamistest mineraalidest, kivimitest ja maavaradest ning Eesti geoloogilise ehituse eripäradest, toetades oskust seostada geoloogilisi protsesse keskkonnatingimuste, maastike ja loodusvarade kasutusega.
Eesmärgiks on toetada üliõpilase arusaamist mulla kompleksest olemusest sh funktsioonidest, tekkest ja arengust, koostisest ning omadustest. Soodustada loogiliste seoste loomist mullastiku ja ümbritseva keskkonna vahel. Luua võimalus algteadmiste saamiseks muldade iseärasustest, klassifitseerimisest ja muldade kaitse regulatsioonidest
Eesmärgiks on toetada üliõpilase arusaamist mulla kompleksest olemusest sh funktsioonidest, tekkest ja arengust, koostisest ning omadustest. Soodustada loogiliste seoste loomist mullastiku ja ümbritseva keskkonna vahel. Luua võimalus algteadmiste saamiseks muldade iseärasustest, klassifitseerimisest ja muldade kaitse regulatsioonidest
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Aines käsitletakse Maa ehitust ja arengut, sealhulgas maakoore, vahevöö ja tuuma iseloomu ning Maa sisemisi ja väliseid geoloogilisi protsesse. Tutvustatakse laamtektoonika aluseid, tektooniliste protsesside mõju maapinna kujunemisele ning geoloogilise aja ja stratigraafia põhimõtteid. Antakse ülevaade maakoore keemilisest koostisest, mineraalidest ning peamistest tard-, moonde- ja settekivimitest.Lisaks käsitletakse setete teket ja väliste tegurite (nt vesi, jää ja tuul) rolli maastike kujundamisel ning antakse koondülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja olulisematest maavaradest.
Aine teises osas keskendutakse detailsemalt mullale kui geoloogiliste ja pedogeneetiliste protsesside tulemusel kujunenud süsteemile. Siin selgitatakse mulla olemust ja funktsioone, selle teket ja arengut ning morfoloogilisi iseärasusi. Samuti käsitletakse muldade arengu seaduspärasusi. Eraldi vaadeldakse mulla koostist ning omadusi. Peatutakse ka muldade omaduste uuringutes kasutatavatel meetoditel, muldade seirel ja kaardistamisel. Käsitletakse mulla eri režiime ja eritüübiliste muldade (põllu-, tehis- ja looduslikud mullad) kontekstis mullaviljakust. Kursuse raames antakse ülevaade muldade klassifitseerimise põhimõtetest (ka rahvusvahelised klassifikatsioonid). Lisaks käsitletakse mullaökoloogia ning -kaitse tänapäevaseid probleeme.
Aine teises osas keskendutakse detailsemalt mullale kui geoloogiliste ja pedogeneetiliste protsesside tulemusel kujunenud süsteemile. Siin selgitatakse mulla olemust ja funktsioone, selle teket ja arengut ning morfoloogilisi iseärasusi. Samuti käsitletakse muldade arengu seaduspärasusi. Eraldi vaadeldakse mulla koostist ning omadusi. Peatutakse ka muldade omaduste uuringutes kasutatavatel meetoditel, muldade seirel ja kaardistamisel. Käsitletakse mulla eri režiime ja eritüübiliste muldade (põllu-, tehis- ja looduslikud mullad) kontekstis mullaviljakust. Kursuse raames antakse ülevaade muldade klassifitseerimise põhimõtetest (ka rahvusvahelised klassifikatsioonid). Lisaks käsitletakse mullaökoloogia ning -kaitse tänapäevaseid probleeme.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- selgitab planeet Maad kujundavaid looduslikke protsesse, sh magmatismi, vulkanismi ja kliimamuutusi, ning nende avaldumist;
- kirjeldab ja seostab peamisi geoloogilisi protsesse globaalses ja regionaalses kontekstis;
- mõistab laamtektoonilise mudeli põhimõtteid ning moondeprotsesside aluseid;
- analüüsib Maa süvaehitust ning mineraalide ja kivimite teket ja moonet, seostades neid Eesti ala geoloogilise arenguga;
- iseloomustab Maa geoloogilise ajaloo olulisemaid sündmusi ning selgitab stratigraafia eesmärki, sisu ja peamisi käsitlusi;
- kirjeldab Eesti geoloogilist ehitust, kivimlist koostist ning nende ruumilist levikut.
- selgitab ja kasutab mullateaduse tähtsamaid mõisteid, et kirjeldada mullas toimuvaid protsesse ja nähtusi ning näeb mullastiku ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid;
- kirjeldab ja analüüsib mullastikulisi iseärasusi, sh mullaliike ja sellest lähtuvalt muldade omadusi;
- orienteerub mullateaduslikes materjalides ja metoodikates ning omab teoreetilisi eeldusi mullateaduslike probleemide lahendamiseks.
- selgitab planeet Maad kujundavaid looduslikke protsesse, sh magmatismi, vulkanismi ja kliimamuutusi, ning nende avaldumist;
- kirjeldab ja seostab peamisi geoloogilisi protsesse globaalses ja regionaalses kontekstis;
- mõistab laamtektoonilise mudeli põhimõtteid ning moondeprotsesside aluseid;
- analüüsib Maa süvaehitust ning mineraalide ja kivimite teket ja moonet, seostades neid Eesti ala geoloogilise arenguga;
- iseloomustab Maa geoloogilise ajaloo olulisemaid sündmusi ning selgitab stratigraafia eesmärki, sisu ja peamisi käsitlusi;
- kirjeldab Eesti geoloogilist ehitust, kivimlist koostist ning nende ruumilist levikut.
- selgitab ja kasutab mullateaduse tähtsamaid mõisteid, et kirjeldada mullas toimuvaid protsesse ja nähtusi ning näeb mullastiku ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid;
- kirjeldab ja analüüsib mullastikulisi iseärasusi, sh mullaliike ja sellest lähtuvalt muldade omadusi;
- orienteerub mullateaduslikes materjalides ja metoodikates ning omab teoreetilisi eeldusi mullateaduslike probleemide lahendamiseks.
Õppejõud
Piret Vacht PhD, Valdeko Palginõmm MSc
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub