Maailma loodus- ning majandusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu (MLG6020.LT)
Õppeaine kood
MLG6020.LT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Maailma loodus- ning majandusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu
Õppeaine nimetus inglise k
Physical and Economical Geography of the Continents, History of Geographical Discoveries
Õppeaine maht EAP
8.0
Kontrollivorm
eksam
2026/2027 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2026/2027 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Luua võimalused teadmiste kujunemiseks erinevate looduskomponentide vastastikustest seostest erinevates maailmajagudes ning maailma geograafilise kaardi kujunemise põhietappidest.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Maailmajagude looduslikud tingimused (asend, reljeef ühenduses geoloogilise ehituse ja tektooniliste protsessidega, kliima, veestik, mullastik ja maastikulised/loodusvööndid). Inimese ja looduse vahelised suhted eri maailmajagudes.
Teema õppimise käigus omandatakse teadmised looduse esinevate protsesside vahelistest seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest. Teema on oluline Maast tervikpildi kujunemiseks.
Eurooplaste geograafilise maailmapildi kujunemine.
Ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest maailma majandusgeograafias resp. maailma majanduse geograafias resp. maailmamajanduse geograafias. Maailma majandusgeograafia teoreetilised lähtekohad ja suundumused; globaalsed ning regionaalsed demograafilised ja rahvastikugeograafilised trendid/mustrid arvestades iseäranis viimaste aastate globaalökoloogilisi ja (geo)poliitilisi suundumusi; ressursside ja majandusliku aktiivsuse ruumiline jaotus maailmamajanduses; maailmamajanduse geograafia, iseäranis toidu- ja energiaprobleemid (fossiilne versus “roheline” energia); globaliseerumine ja regionaliseerumine.
Teema õppimise käigus omandatakse teadmised looduse esinevate protsesside vahelistest seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest. Teema on oluline Maast tervikpildi kujunemiseks.
Eurooplaste geograafilise maailmapildi kujunemine.
Ülevaade põhimõistetest ja erinevatest teoreetilistest lähenemistest maailma majandusgeograafias resp. maailma majanduse geograafias resp. maailmamajanduse geograafias. Maailma majandusgeograafia teoreetilised lähtekohad ja suundumused; globaalsed ning regionaalsed demograafilised ja rahvastikugeograafilised trendid/mustrid arvestades iseäranis viimaste aastate globaalökoloogilisi ja (geo)poliitilisi suundumusi; ressursside ja majandusliku aktiivsuse ruumiline jaotus maailmamajanduses; maailmamajanduse geograafia, iseäranis toidu- ja energiaprobleemid (fossiilne versus “roheline” energia); globaliseerumine ja regionaliseerumine.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- omab teadmisi üldistest looduse seaduspärasustest ja protsessidest eri maailmajagudes ning maailma geograafilise kaardi kujunemisest;
- suudab/oskab rakendada teadmisi mistahes etteantud maailma piirkonna kohta: oskab selgitada looduse komponentide vahelisi seoseid maailma erinevates regioonides sealhulgas inimmõju, iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
- oskab koostada teabeallikate abil piirkonna iseloomustust ja tunneb kaardinomenklatuuri;
- oskab analüüsida maailma majandus- ja poliitilise geograafia teoreetilisi lähtekohti;
- oskab määratleda ja üldistada maailma majanduslikke ja poliitilisi trende protsesside geograafilises kontekstis.
- omab teadmisi üldistest looduse seaduspärasustest ja protsessidest eri maailmajagudes ning maailma geograafilise kaardi kujunemisest;
- suudab/oskab rakendada teadmisi mistahes etteantud maailma piirkonna kohta: oskab selgitada looduse komponentide vahelisi seoseid maailma erinevates regioonides sealhulgas inimmõju, iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
- oskab koostada teabeallikate abil piirkonna iseloomustust ja tunneb kaardinomenklatuuri;
- oskab analüüsida maailma majandus- ja poliitilise geograafia teoreetilisi lähtekohti;
- oskab määratleda ja üldistada maailma majanduslikke ja poliitilisi trende protsesside geograafilises kontekstis.
Õppejõud
Tiina Naissoo MA; Kalev Kukk PhD
Eeldusaine 1
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub