Mäluasutuste infosüsteemid (INT6077.DT)
Õppeaine kood
INT6077.DT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Mäluasutuste infosüsteemid
Õppeaine nimetus inglise k
Information Systems of Memory Institutions
Õppeaine maht EAP
4.0
Orienteeruv kontakttundide maht
32
Õpetamise semester
kevad
Kontrollivorm
eksam
2019/2020 sügissemestri õppejõud
õppejõud on määramata
2019/2020 kevadsemestri õppejõud
õppejõud on määramata
Õppeaine eesmärgid
●Toetada teadmiste kujundamist mäluasutuste infosüsteemidest, integreeritud süsteemidest ja digitaalsetest infovõrgustikest;
●Luua tingimused teadmiste ja oskuste saamiseks tulemuslikuks e-teenuste disainimiseks ja infohalduseks infovõrgustikes, riiklikes registrites ja mäluasutuste infosüsteemides.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Mäluasutuste infosüsteemide olemus ja ülesanded. Muuseumite, arhiivide jt mäluasutuste digikogud ja infoportaalid. Digitaalsed inforessursid ja veebipõhised infoteenused, kasutatavad tehnoloogiad, otsinguvõimalused, sihtrühmad. Erialased infosüsteemid, integreeritud raamatukogusüsteemid (IRS) maailmas ja Eestis, mudelid, arengud, problemaatika. Virtuaal- ja digitaalraamatukogud, struktuur ja otsingu-mehhanismid, inforessursside vahendamine. E-andmebaasid ja nende rakendused. Riigi infosüsteemid, struktuur ja teenused. E-teenus kui infosüsteem. Infohalduse näiteid riigi infosüsteemides. Andmestruktuuride analüüs ja hindamine. Riigi e-teenused infosüsteemide ja portaalidena. Riigi visioon infosüsteemide loomisel, arendamine ja haldamine. Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine avalikus sektoris. Protsessianalüüs, protsessikaardistus ja kaardistuse läbiviimise tehnikad. Andmestruktuuride, metaandmete, kasutajaliidese, funktsionaalsuse analüüsid ja võrdlused. Infohaldus mäluasutuste infosüsteemides ja riiklikes registrites: kaasuste analüüsid.
Iseseisev töö
Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamine praktikumideks. Rühmatöö: analüüs, esitluse koostamine. Rühmatöö koostatakse 2-4 liikmelise rühma ühistegevuses. Iseseisev töö esitatakse kirjalikult e-keskkonnas (Moodle) ja esitletakse seminaride jooksul.
Kursuse iga peamine teema lõpeb praktilise harjutuse ja/või rühmatöö, diskussiooniga, mille täitmine on kohustuslik.
Õppeaine õpiväljundid
Aine läbinud üliõpilane:
● Tunneb mäluasutuste infosüsteemide, integreeritud süsteemide ja
-võrkude hetkeseisu, arengutendentse;
● Teab ja oskab analüüsida erinevate integreeritud süsteemide olemust, struktuuri, funktsioone ja omadusi, nende arengutendentse ja tarkvara;
● Oskab analüüsida integreeritud süsteemide kasutajaliideseid infopakkumist ja tehnilisi lahendusi;
● Oskab analüüsida ja kasutada mäluasutuste infosüsteeme;
● Tunneb E-raamatukogude (virtuaal- ja digitaalraamatukogud) struktuuri ja infootsingu võimalusi;
● Tunneb riigi infosüsteemide arengutendentse ning e-riigi lahendusi, digitaalseid infovõrgustikke;
● Mõistab riigi infosüsteemide olemust, ulatust ja ülesehitust ja funktsionaalsusi;
● Orienteerub riiklikes registrites ja portaalides; tunneb eesti e-riiki koordineerivaid ja e-teenuseid pakkuvaid ametiasutusi;
● Orienteerub riiklikes registrites ja oskab neid analüüsida;
● Oskab hinnata riigi infosüsteemide vahendusel pakutavaid e-teenuseid kui infosüsteeme ning analüüsida e-teenuse disaini, kvaliteeti, andmestruktuuri, kasutajasõbralikkust;
● Oskab kavandada uue E-teenuse arendamist ja disaini.
Hindamismeetodid
Eksam. Hinne kujuneb rühmatöö tulemusena koostatud analüüsi, ettekannete ja individuaalsete tööde tulemustest.
Praktilised tööd koosnevad analüüsi ülesannetest ja nende sooritamine on eelduseks eksamile pääsemisel. Kui praktilise töö nõuded on täitmata, siis ei kuulu seminaritöö arvestamisele.
Eksamitööna tuleb esitada ja ette kanda nõuetekohaselt koostatud ja vormistatud erialane analüüs/essee. Rühmatöö tuleb ette kanda ja osaleda akadeemilises diskussioonis. Nõuded iseseisvale tööle on esitatud loengumaterjalides, õpijuhises. Alternatiivina on õppejõul õigus kasutada täiendavalt eksamitööd (testi). Hindamine toimub vastavalt TLÜs kinnitatud skaalale: 0-50%=F, 51-60%=E, 61-70%=D, 71-80%=C, 81-90%=B, 91-100%=A.
Õppejõud
lekt A. Lepik
Kohustuslik kirjandus
Blouin, F. X., Rosenberg, W. G. (2007). Archives, Documentation, and Institutions of Social Memory. University of Michigan.
Kultuuripärandi digiteerimine ja digitaalne säilitamine Eestis: http://digiveeb.kul.ee/ .
Laurits, M. (2014). Digitaalsed infovõrgustikud: õpiobjekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. Kättesaadav: http://digitaalsed-infovorgustikud.weebly.com/ .
Laurits, M. (2013). E-teenused kui infosüsteem: õpiobjekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. Kättesaadav: http://e-teenus.weebly.com/.
Mannžuch, Z. (2009). Archives, libraries and museums as communicators of memory in the European Union projects. Kättesaadav: http://www.informationr.net/ir/14-2/paper400.html
Asenduskirjandus
Avaliku sektori äriprotsessid: Protsessianalüüsi käsiraamat. (2013). Tallinn: Ernst & Young Baltic, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RIA. https://www.ria.ee/public/Programm/avaliku_sektori_ariprotsesside_kasiraamat/Ariprotsesside_kasiraamat_062013.pdf
Cooper, M. D. (1996). Design of library automation systems. File structure, data structures and tools. Peatükid 5 – 8. New York: Wiley Computer Publishing.
E-teenuste kasutamise tulemuslikkus ja mõju: Uuringu aruanne (2013). Tallinn: Praxis, Riigi infosüsteemide osakond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Kalvet, T., Pihl, T., Tiits, M.; Eesti eViikingid. (2002). Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs: kokkuvõte. Tartu: Sihtasutus Archimedes.
Kalvet, T. jt, Eesti Haldusjuhtimine Instituut. (2001). Infosüsteemid ja andmebaasid avalikus halduses. Tallinn: Riigikantselei, 2001.
Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine Maanteeameti näitel: Käsiraamat avalikule sektorile. (2014).Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RIA, Ziraff OÜ. https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/E-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf
Kochtanek, T. R. (2002). Library information systems : from library automation to distributed information access solutions. Westport, Conn. : Libraries Unlimited.
Lazinger, S. S. (2001). Digital preservation and metadata : history, theory, practice. Englewood, Colo.: Libraries Unlimited.
Lemberg, M. et al. (2007). Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaalid ja perspektiivid. Tallinn: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
Lesk, M. (2004). Understanding Digital Libraries (Second ed.). San Francisco, CA: Morgan Kaufman Publishers.
Libraries in the early 21st century. An international perspective. (2012). Boston : De Gruyter Saur.
Murphy, J. (2010). The Challenges & Promise of Mobile Technology. International Preservation News, No. 51 August.
Põldaas, M. (2000). Lähtekohad virtuaalraamatukogu realiseerimiseks Eestis:magistritöö/ juh. S.Virkus. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Riigi infosüsteemi teejuht. https://www.ria.ee/teejuht/
Riigi infosüsteemide arendusprotsessi tulemuslikkus: kas riigi infosüsteemide arendamine on säästlik ja tõhus? (Sise- Justiits- ja Kaitseministeeriumi näitel): Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 12. veebruar, 2010. Tallinn: Riigikontroll.
Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01. 14.01.2007. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigi infosüsteemide osakond.
Riigi IT koosvõime raamistik. Versioon 3.0. 2011. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigi infosüsteemide osakond.
Rust, R. T., & Kannan, P. K. (Eds.). (2002). E-Service : New Directions in Theory and Practice. Armonk, NY, USA: M.E. Sharpe, Inc.
Stuart, D. (2011). Facilitating access to the web of data: a guide for librarians. London: Facet.
Witten, I.H. & Bainbridge, D. (2003). How to Build a Digital Library. San Francisco, CA: Morgan Kaufman Publishers.