Teise keele omandamine ja keeleoskuse mõõtmine (EKS7028.HT)
space
Õppeaine kood
EKS7028.HT
vana ainekood
EKS7028
Õppeaine nimetus eesti k
Teise keele omandamine ja keeleoskuse mõõtmine
Õppeaine nimetus inglise k
Second Language Acquisition and Language Proficiency Assessment
Õppeaine maht EAP
5.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Kujundada süvendatud arusaam teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe ning keeleoskuse mõõtmise kesksetest mõistetest, teooriatest ja lähenemisviisidest ning olulistest uurimisküsimustest, -meetoditest ja -tulemustest; arendada oskust mõtestada ja analüüsida teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe protsessi nii teoreetilistest seisukohtadest kui oma keeleõppekäsitusest lähtudes; anda ülevaade testikoostamise põhimõtetest, terminoloogiast ja testi tüüpidest, tutvuda testi põhiomadustega, erinevate testi tüüpidega ja nõuetega, mis esitatakse erinevate keeletestide koostamisele; luua eeldused eesti ja soome keele kui teise ja võõrkeele didaktika edukaks omandamiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursusel käsitletakse süvendatult lingvistilisi, kognitiivseid ja psühholingvistilisi, funktsionaal-pragmaatilisi, interaktsionaalseid ja sotsiokultuurilisi lähenemisi teise keele omandamisele; antakse ülevaade keeleõppe tulemuslikkust mõjutavatest teguritest, keeleõppija strateegiatest, keeltevahelise mõjuga seotud küsimustest, uurimistulemuste rakendusvõimalustest õppetöös; tutvutakse keeleoskuse hindamise põhiprobleemidega, testi tüüpide ja põhiomadustega (valiidsus, reliaablus, praktilisus, testi mõju); vaadeldakse lugemise, kuulamise, kirjutamise ja kõnelemise teste, samuti keelestruktuuride kontrolliks sobivaid ülesannete tüüpe.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Üliõpilasel on süvendatud teadmised teise keele omandamise ja võõrkeeleõppe põhimõistetest, teoreetilistest lähenemisviisidest ning olulisematest uurimisküsimustest, -meetoditest ja –tulemustest; arusaam teooriatevahelistest erinevustest ning keeleoskuskäsituse ja keeleoskuse mõõtmise seostest; oskus seostada teoreetilisi seisukohti keele omandamis- ja õppimiskogemustega; suutlikkus kasutada omandatud teadmisi individuaalse keeleoskuse arendamisel ja keeleõppes ning tegelda teise keele omandamise uurimisega. Üliõpilane tunneb õpetajatöös ja teise keele omandamise uurimises vajalikke testimisealaseid põhimõisteid, terminoloogiat ja keeleoskuse mõõtmise viise, oskab hinnata erinevate ülesannete sobivust konkreetsete osaoskuste kontrollimiseks ja neid koostada.
Õppejõud
professor Anastassia Zabrodskaja
space