Eesti kirjandus järelärkamisajast arbujateni (EKE6322.HT)
Õppeaine kood
EKE6322.HT
vana ainekood
Õppeaine nimetus eesti k
Eesti kirjandus järelärkamisajast arbujateni
Õppeaine nimetus inglise k
Estonian Literature from the Post-National Awakening Period to the Literary Group Arbujad
Õppeaine maht EAP
6.0
Kontrollivorm
eksam
2024/2025 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2025/2026 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Ainekursuse eesmärk on anda süstematiseeritud ja tänapäevaselt mõtestatud teadmisi eesti kirjandusest järelärkamisajast ehk 19. sajandi viimasest veerandist kuni II maailmasõja eelse iseseisva Eesti Vabariigi lõpuni, mille mõtteliseks kirjanduslikuks teetähiseks kujunes luuleantoloogia „Arbujad“ ilmumine 1938. aastal. Kujundada üliõpilastel oskus iseseisvalt töötada erinevatest ajajärkudest pärit ilukirjanduslike ja kirjanduslooliste tekstidega. Anda praktiline kogemus ilukirjanduslike ja kirjanduslooliste tekstide iseseisvaks analüüsimiseks.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Eesti kirjanduse põhisuundumused järelärkamisajal, 19. sajandi viimasel veerandil (rahvusromantiline ajalooproosa, olustikuline külarealism ja ideeproosa, luule moderniseerumise algus – A. Haava, J. Liivi jt looming). Eesti kirjanduse moderniseerumise jätk – Eduard Vilde kui esimese euroopaliku orientatsiooniga kirjaniku mitmetahuline looming; eesti kirjandus Euroopa kirjandusliku modernismi uuenduste taustal (erinevad modernistlikud voolud ja suundumused, uued kujutamistehnikad). Kirjandusrühitused Noor-Eesti, Siuru, Tarapita, Kirjanduslik Orbiit, manifestid, kirjandusväljaanded, elav ja sümbiootiliselt põimunud kunsti- ja kirjanduselu sõjaeelses vabariigis. Luulekeele uuenemine (G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, J. Barbarus, E. Enno jt), näitekirjanduse arengud (A. Kitzberg, H. Raudsepp, A. H. Tammsaare), proosatulv 1920. ja 1930. aastatel, jutukirjanduse temaatiline, žanriline ja stiililine mitmekesistumine (Fr. Tuglas, J. Semper, A. Gailit, P. Vallak, A. Mälk, K. A. Hindrey, A. H. Tammsaare, O. Luts, A. Jakobson, M. Metsanurk, M. Sillaots, R. Morn, A. Kivikas, K. Ristikivi jt). Esseistika, kriitika, memuaristika, laste- ja noortekirjanduse areng. Arbujate intellektuaalne opositsioon nn vaikival ajastul, eriti B. Alveri ja H. Talviku luule. Kursuse jooksul külastatakse Tallinnas asuvaid kirjanikemuuseume (Under ja Tuglas. Tammsaare, Vilde).
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
- teab eesti kirjanduse põhisuundumusi 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastateni;
- tunneb eesti kirjanduse moderniseerumise spetsiifikat, selle arengufaase, euroopalikke mõjutajaid, juhtivaid kontseptsioone;
- oskab nimetada ja iseloomustada vaadeldava perioodi kirjandusepohhe ja -voole, rühmitusi, žanreid, stiilivõtteid jms;
- on läbi lugenud seminarides käsitletavad vaadeldavale perioodile iseloomulikud tekstid ja oskab neid analüüsida ja tõlgendada;
- on võimeline kriitiliselt hindama kirjandusloolisi käsitlusi, mõtestama neid tänaste arusaamade valguses;
- väärtustab kirjanduse rolli ühiskonna reflekteerija ja kujundajana.
- teab eesti kirjanduse põhisuundumusi 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastateni;
- tunneb eesti kirjanduse moderniseerumise spetsiifikat, selle arengufaase, euroopalikke mõjutajaid, juhtivaid kontseptsioone;
- oskab nimetada ja iseloomustada vaadeldava perioodi kirjandusepohhe ja -voole, rühmitusi, žanreid, stiilivõtteid jms;
- on läbi lugenud seminarides käsitletavad vaadeldavale perioodile iseloomulikud tekstid ja oskab neid analüüsida ja tõlgendada;
- on võimeline kriitiliselt hindama kirjandusloolisi käsitlusi, mõtestama neid tänaste arusaamade valguses;
- väärtustab kirjanduse rolli ühiskonna reflekteerija ja kujundajana.
Õppejõud
Ave Mattheus
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub