Põhjamaade ajalugu kesk- ja uusajal (AIG6130.HT)
Õppeaine kood
AIG6130.HT
vana ainekood
AIG6130
Õppeaine nimetus eesti k
Põhjamaade ajalugu kesk- ja uusajal
Õppeaine nimetus inglise k
Medieval and Modern History of Nordic Countries
Õppeaine maht EAP
4.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Luua eeldused kompaktse ülevaade kujunemiseks Põhjamaade kultuuriruumi tekkimisest ja selle iseloomulikest arengujoontest alates viikingiajast (800) kuni 18. saj. lõpuni.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Skandinaaviamaade ja Soome ajalugu viikingiajast kuni18. saj. lõpuni (u 850-1792). Põhjamaade ajalooline kultuuriruum.Viikingiaeg. Ristiusu levimine ja kinnistumine. Taani, Rootsi ja Norrakuningriikide tekkimine. Soome liitmine Rootsi koosseisu. Valdemarideaeg Taanis. Põhjala ühiskond keskajal (kuni 1520.-ni):ting-institutsioon, seadusandlus, ühiskonnastruktuur (mh valitavkuningas, frälse, talurahva vabadus) ja riigistruktuur. Kalmari unioon.Põhjamaad varauusajal: riigistruktuuri tsentraliseerimine jareformatsioon. Suur-Rootsi tõus ja mõõn. Põhjamaad 18. sajandil.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Kasutab Põhjamaade ajaloo baasterminoloogiat.
Defineerib ja sünteesib, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Kirjeldab, kuidas see välja kujunes enne 19. sajandit ja sõnastab, mis on selle olulisteks koostisosadeks.
Essees võrdleb piirkonna arengujooni (eelkõige Rootsi näitel) naaberregiooni – antud juhul Eestiga - ja selgitab nende erinevuste mõju ajaloole.
Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade kesk- ja uusaja ajaloos enne 19. sajandit.
Üliõpilane suudab defineerida ja analüüsida, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Ta saab aru, kuidas see on välja kujunenud ja mis on selle olulisteks koostisosadeks.
Kasutab Põhjamaade ajaloo baasterminoloogiat.
Defineerib ja sünteesib, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Kirjeldab, kuidas see välja kujunes enne 19. sajandit ja sõnastab, mis on selle olulisteks koostisosadeks.
Essees võrdleb piirkonna arengujooni (eelkõige Rootsi näitel) naaberregiooni – antud juhul Eestiga - ja selgitab nende erinevuste mõju ajaloole.
Leiab ja loob seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel Põhjamaade kesk- ja uusaja ajaloos enne 19. sajandit.
Üliõpilane suudab defineerida ja analüüsida, mida tähendab põhjamaine kultuuriruum oma ajaloolises kontekstis. Ta saab aru, kuidas see on välja kujunenud ja mis on selle olulisteks koostisosadeks.
Õppejõud
Helena Sepp, MA
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub