Baltisaksa kultuuri ajalugu (AIG6075.HT)
Õppeaine kood
AIG6075.HT
vana ainekood
AIG6075
Õppeaine nimetus eesti k
Baltisaksa kultuuri ajalugu
Õppeaine nimetus inglise k
History of Baltic German Culture
Õppeaine maht EAP
4.0
Kontrollivorm
eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud
Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
Õppeaine eesmärgid
Erineva distsiplinaarse taustaga õppejõudude loengute ja seminaride raames tulevad käsitlemisele mitmed teemad, mis pakuvad välja perspektiive uurimaks mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad – ning mis võib sellisena heita uut valgust kahe, eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuse mõju ja konfliktide ajaloole.
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursuse raames soovime juhtida tähelepanu sellele, et mõis kujutab endast Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtust – ja et selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast kaugemale.
Sealjuures tulevad vaagimisele mõisa toimimine tootmisüksuse ning kultuurilise ja ühiskondliku elu keskusena; uued perspektiivid, mida pakub materiaalse kultuuri ja kehalisuse uurimine mõisate ning seal pidevalt aset leidnud kultuuriliste kontaktide ja konfliktide käsitlemisel; mõisatega seostuvad diskursused ja representatsioonid – orjusekriitilisest reisikirjadest eesti rahvusluse ambivalentse mõisasuhte eri etappideni; ning ajas teisenevate restaureerimispraktikate roll mõisa tähenduse teisendajana.
Sealjuures tulevad vaagimisele mõisa toimimine tootmisüksuse ning kultuurilise ja ühiskondliku elu keskusena; uued perspektiivid, mida pakub materiaalse kultuuri ja kehalisuse uurimine mõisate ning seal pidevalt aset leidnud kultuuriliste kontaktide ja konfliktide käsitlemisel; mõisatega seostuvad diskursused ja representatsioonid – orjusekriitilisest reisikirjadest eesti rahvusluse ambivalentse mõisasuhte eri etappideni; ning ajas teisenevate restaureerimispraktikate roll mõisa tähenduse teisendajana.
Õppeaine õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
Aine läbinud üliõpilane:
• on teadlik, ühelt poolt, erinevate valdkondade poolt pakutavatest võimalustest mõisate ajalugu – sh kunsti- ja kultuuriajalugu - uurida; ning teiselt poolt, oskab seda seostada Eesti ajaloo üldisemate teemadega;
• tunneb mõisate ajaloo põhijooni ning oskab eristada ja iseloomustada selle erinevaid etappe ja ajastuid;
• teab Eesti mõisate ajalooliste, sh kunsti- ja kultuuriajalooliste käsitluste peamisi autoreid ning olulisemaid teemasid ja teoseid
• oskab seletada mõisa-talu vahel toimunud kultuuriülekande tähtsust kummalegi poolele;
• on võimeline analüüsima mõisa kui mälupaiga tähenduses toimunud muutusi ning seostama neid nii laiemate arengute kui ka restaureerimiskultuuri muutumisega;
• suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keelelises-akadeemises plaanis korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis
Aine läbinud üliõpilane:
• on teadlik, ühelt poolt, erinevate valdkondade poolt pakutavatest võimalustest mõisate ajalugu – sh kunsti- ja kultuuriajalugu - uurida; ning teiselt poolt, oskab seda seostada Eesti ajaloo üldisemate teemadega;
• tunneb mõisate ajaloo põhijooni ning oskab eristada ja iseloomustada selle erinevaid etappe ja ajastuid;
• teab Eesti mõisate ajalooliste, sh kunsti- ja kultuuriajalooliste käsitluste peamisi autoreid ning olulisemaid teemasid ja teoseid
• oskab seletada mõisa-talu vahel toimunud kultuuriülekande tähtsust kummalegi poolele;
• on võimeline analüüsima mõisa kui mälupaiga tähenduses toimunud muutusi ning seostama neid nii laiemate arengute kui ka restaureerimiskultuuri muutumisega;
• suudab oma teadmisi ja analüütilisi tähelepanekuid selgelt ning keelelises-akadeemises plaanis korrektselt edasi anda nii suulises kui kirjalikus vormis
Õppejõud
Ulrike Plath, PhD
Õppekavaversioonid, millesse aine kuulub